Robert Nagel: Iisaku vabadusvõitlejad väärivad monumenti

1918. a. 16. novembril, kui Eesti Ajutine Maa Valitsus oli oma katkestatud töö uuesti taastanud, kogunes Iisaku Valla nõukogu vallamaja ruumidesse koosolekule. Valla nõukogu liikmeid oli siis18. Muude tähtsate valla tööd puudutavate otsuste kõrval, peeti tarvilikuks asutada ka Iisaku Omakaitse Selts, kelle juhatajaks valiti ühel häälel hr. Nikolai Willemson. Siis veel ei teatud, et 11. novembri 1918.a. otsusega likvideeriti 1917.a loodud Omakaitse ja asemele loodi Eesti Kaitseliit.

Algselt määras Nikolai Reek, kes oli Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks, 13. novembri päevakäsuga Iisaku kihelkonna komandandiks lipnik Reisbergi. Arvatavasti lipnik Reisberg Iisakusse siis ei jõudnudki, vaid ühines 5-nda polku võitlejatega, keda asus juhtima polkovnik Reek. 21. novembri käskkirjaga määrati Iisaku komandandiks lipnik Ernst Altmann. Iisaku kihelkonna meestest moodustatud kaitseliidu rood saadeti aga peagi, 28. novembril 5. polgu ülema alam kindralstaabi polkovniku Reeki käsuga Narowa rindele. Positsioonid võeti sisse Jaamakülas kuskil detsembri algul. Tuletagem meelde, et Narva jäeti maha 28. novembril.

Olukord rindel oli keeruline ja teadmatus suur. Narva ja Rakvere koolipoisid, Illuka, Tudulinna ja Iisaku kaitseliidu üksus aga jäid oma positsioonidele. 7. detsembri varahommikul asusid punased üksused tegutsema ka Narva rinde lõunapoolsel lõigul. Vaikselt ületati Narva jõgi ja Peipsi järv Vasknarva juures pimeduse katte all ja püüti kaitseliidu üksused sisse piirata. Osaliselt see neil ka õnnestus. Lahingus Jaamaküla juures said surma: Konstantin Wahmann ja Leopold Sellow Metskülast, Johannes Pässi Jõugalt, Aksle Kortin Täriverest ning Eduard Karafin Lõpelt.

Järgmine päev lasti maha ka vangilangenu Rudolf Kreenmann. 8. detsembril oldi sunnitud lahkuma Narva äärest viimasest tugipunktist - Permiskülast. 08. detsembri 1918.a jäeti maha ka Jõhvi.
15. jaanuaril 1919.a oli Iisaku punastest jällegi vaba - koos Ratsarügemendi üksustega saabusid tagasi ka vabatahtlikud kaitseliitlased.
Nii algas Vabadussõda Iisaku meeste jaoks. 

Vabadussõja erinevatel rinnetel võitlesid paljud Iisaku kihelkonna mehed. 30, kelle nimed on jäädvustatud kiriku seinal mälestustahvlil, langesid.

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril, kogunes Iisaku rahvamajja 21 vallakodanikku, et pidada aru, kas Iisaku vajab mälestusmärki meenutamaks Vabadussõjas võidelnuid esivanemaid - meie kihelkonna mehi, kes meile vabaduse tõid. Aruteluga kaasnesid ka teemad, kuidas kaunistada vallakeskust ja kuidas tähistada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva Iisakus.

2018. a saab Eesti Vabariik 100 aastaseks - neli aastat tundub olema parajalt pikk aeg, et jõuda 24. veebruaril 2018 Iisakus mälestusmärk avada.

Kohalviibijad olid üldiselt plaaniga päri. Leiti, et võitlus ristisõdijate vastu, Vabadussõda, vastupanu II maailmasõjas, Balti kett ja Eesti taasiseseisvumine on verstapostid nii Eesti kui ka meie Iisaku ajaloos, mis samuti vääriksid tähistamist.

Arutelu käigus jäi sõelale kolm ideed:
- mälestusmärk Iisaku kihelkonna meestele, kes võitlesid Vabadussõjas,
- sammas Eesti mehele (Alutaguse on kui Eesti mehe katsumuste piirkond läbi aegade, siin on toimunud rasked lahingud: Utria dessant, Krivasoo, Sinimäed), mälestusmärk oleks paariliseks Lõuna Eestis asuvale Eesti ema ausambale,
- mälestussammas vabaduse toojatele ja vabaduse hoidjatele.

Teine olulisem arutluspunkt oli tulevase samba asukoht. Sellega olid jälle kõik ühel nõul, et peita ei tohi - olgu ikka võimalikult ilusas ja hästi silmatorkavas paigas.

Mälestusmärgi asukohaks pakuti:
- kiriku ette mäe veerule,
- surnuaia vastu laugele nõlvale, kus praegu on pink,
- rahvamaja ette künka veerele.

Tõstatatud teemadel on nüüd aega aru pidada kuni järgmise koosolekuni, mis toimub 3 kuu pärast.

Armas Iisaku rahvas, oodatud on kõik ettepanekud ja arvamusavaldused! Lähetage need siis kas valla Facebook'i kodulehele või saatke valla lehe Meie Keskel toimetajale.
Eriti sooviks teada saada koolinoorte arvamusi: millise samba ja kuhu nemad püstitaksid, kuidas tähistada Iisakus EV 100 sünnipäeva, kuidas kaunistada meie alevikku?