Rohkem kui kaks küsimust ehk värskendagem tutvust
Kui Arvo Maling valiti Karksi vallavanemaks juba mitmendat korda,
siis volikogu esimeheks tõusis uue tegijana Siret Vene.
Karksi valla volikogu esimees Siret Vene, kas kandideerides kohalikel valimistel oskasite ette näha, et olete mõne aja pärast sellises rollis?
Paar istungit on peetud. Kas võib öelda, et esimene maitse on käes ja kui, siis milline see on?
Tänaseks on toimunud kolm istungit. Kuivõrd iga uus asi on esialgu hirmutav - vähemalt mulle küll - siis läksin esimesele istungile vastu kõhedustundega.
Aga see on vist ka loomulik? On hea meel, et saan kaasa rääkida koduvalla tegemistes. Õpetajana selgitan õpilastele pidevalt, kui oluline on olla aktiivne ühiskonnakodanik. Siiani kõlas see mõnevõrra silmakirjalikult.
Ehkki vähemalt kümme aastat on räägitud sellest, et poliitikas peaks olema rohkem naisi, näitab statistika õrnema soo - vabandan poliitilise ebakorrektsuse pärast - leiget huvi asja vastu. Kas naisel, liiatigi blondil, võib poliitikas raskem olla või on sugu mõnikord ka eeliseks? Miks?
Ärge nii küll küsige! Niikaua, kui ajakirjanduses kõlavad justkui vastandid „naispoliitik" ja „poliitik", „õpetaja" ja „meesõpetaja", püsivadki stereotüübid ja ühe või teise soo esindajal on kergem/ raskem.
Meie ühiskonnas kindlasti on sugu teinekord takistuseks või annab eeliseid, aga õnneks ei ole ma seda omal nahal kogenud.
Et ajakirjandus peabki olema pisut provotseeriv, siis eelnevast johtuvalt küsin, et kas meessoost õpetajate vähesus on Eesti koolides probleemiks?
Põhimõte jääb samaks, mis eelmises vastuses: sugu iseenesest ei tee inimest ametialaselt heaks. Naistel võib olla rohkem empaatiavõimet, kuid meestel on jällegi teised tugevused. Muidugi oleks parem, kui mehi oleks meie koolides rohkem. Kordan siiski, et sugu ei tee kedagi ei paremaks ega halvemaks.
Olete siin üles kasvanud ja koolis käinud. Kas kohalik päritolu tuleb pigem kasuks või teeb see hoopis autoriteedi saavutamise raskemaks, sest eakam elanikkond mäletab, et „alles ta oli pisike kut püksinööp ja läks vuta-vuta kabelimäest üles"?
See Siret, kes 14 aastat tagasi siin gümnaasiumi lõpetas, oli ka hoopis teine inimene - tumedapäine, pisike, vaikne ja väga uje. Ma arvan, et teda ei mäletata.
See oli vist Jessenin, kes kunagi lausus, et näha suurt, on vaja distantsi. Usun, et ajutine eemalolek Karksist - õppides Tartus ja Saksamaal, töötades Võrumaal - on andnud oskuse näha asju niiöelda kõrvalt. Samas jälle tänu kohalikule päritolule tean siinseid olusid ja inimesi.
Kuidas suudate end jaotada mahukate kohustuste vahel koolis ja vallamajas?
Tahan loota, et edukalt. Mulle meeldib, kui on palju tegemisi. Suudan end siis paremini organiseerida.
Mõnevõrra annab oma kahte rolli ka ühendada. Näiteks volikogu liikmetele pakutavad koolitused tulevad kasuks töös õpetajana ja vastupidi.
Ette valmistades isadepäeva kõnet, sain palju häid mõtteid oma suurepäraselt klassilt, kuidas defineerida mõistet „hea isa".
Ja täna tabasin end põhikooli klassi distsiplineerides lauselt: „Ainult kaks küsimust palun!"
Millised Teie kogemused ja isiksuseomadused uues rollis kõige enam kasuks tulevad ja millised võivad takistuseks saada?
Olen kohusetundlik ja põhjalik. Ja nagu mu vastustestki ehk kõlama on jäänud, suhteliselt napisõnaline. Kasuks tuleb kindlasti töö ühiskonnaõpetuse õpetajana, kuivõrd olen selles rollis end pidevalt olnud sunnitud kursis hoidma ühiskonnaelus toimuvaga, lugema seadusi ja määrusi.
Takistuseks saada? Sellele peavad paraku vastama teised. Isegi algaja poliitik teab, et enda puudustele tähelepanu juhtimine pole kunagi hea mõte.
