Heina tehti ja tehakse siiani ilusa ilmaga. See on üks suvetöödest, mille puhul kuiva ja päikselise ilma valik on esimene tingimus. Vihmaga hein ei kuiva ja võib sootuks raisku minna. Pole päikest ja sooja, pole heinapalle ja vastupidi.

2. Suve sümbol

Heinad on eestlaste jaoks tõelise suve märk. Heina tehakse enamasti juulikuus, kui suvi on haripunktis ehk suur suvi on käes.

3. Nalja ja sõpruse sümbol

Heinategu on raske töö, vanasti, kui seda hangudega tõsteti ja küüni laoti, oli veel eriti. Heinateoks tuldi kokku mitmelt poolt, kuna hein tuli kiiresti ära teha, enne, kui kurjad ilmad kallal. Kus palju rahvast koos, seal visatakse ikka nalja ja lõõbitakse. Samuti saab kõrvuti tööd rügades inimestega sõbraks. Heinategu ei tähendanud omaette nokitsemist, vaid koostööd ja üksteise jälgimist, vältimaks seda, et kellelegi hargiga vehkides tagumikku virutad.

4. Puhkuse sümbol

Heinategu on suvetööde haripunkt. Pärast seda sai mõnda aega puhata. Külvata polnud enam tarvis, lõigata veel samuti mitte. Kui hein oli tehtud, olid suured suvetööd tehtud. Mis võiks olla mõnusam, kui pärast suur heinategu mõnusalt mõdu libistada, saunas vihelda ja veidi hinge tõmmata.

5. Armumise sümbol

Heinategu tähendas alati armumist. Keegi ikka heinateol silma hakkas. Tööd tehes oli hea võimalus kellelegi silm peale panna, teist inimest jälgida. Ning külg-külje kõrval tööd tehes oli väga tõenäoline, et tunded kellegi vastu lõkkele löövad.

6. Armastuse sümbol

Kui jaaniöö oli müstiline aeg tunnete tekkeks, oli heinategu aeg oma soovid teoks teha. Ehal käimine tuli jutuks sageli just heinateo aegu.

7. Vabaduse sümbol

Kui heinad tehtud, mindi sageli heintesse magama. Heinte sees uinumine tähendab vabadust kõigist kohustustest, töödest ja rutiinist. See on veel mõnusam kui telkimine, sest isegi telki ei pea üles panema.

8. Igaviku sümbol

Juuli teises pooles ja augustis on taevalaotus täis tähti. Õhtud hakkavad pimedamaks minema ja neid on mõnus jälgida. Kui küünikatuses on mõni auk, saab neid sirvida suisa heintes lamades ja mõtiskleda une ootel igavikulistele asjadele.

9. Avaruse sümbol

Heina tehakse avaral väljal, kus viibides võib jälgida silmapiiri, mida kaunistavad vaid heinakuhjad, tänapäeval heinarullid või -pallid, mis pildistades on avaral väljal justkui seltsiks. Iga inimene vajab õhku ja avarust heinavälul on seda küllaga.

10. Mineviku sümbol

Tegelikult on lihtsas heinapallis peidus palju rohkem kui tükike looma talvesööta. Heinapall on sümbol meie rahva ajaloost, rõõmudest, muredest ja tegemistest. Heinapallis on säilinud meie esiisade elurütm, töötegemisest voolav higi, meie esiemade südamepõksumine, laste lust ja muudki, mida sõnadesse ei oska panna. Seega on heinapalli kõrval pildistamine ühtaegu nii ilus kui ka mõistlik ning on täiesti arusaadav, miks on killuke loomasöödast sama atraktiivne vaatamisväärsus, millega pilti teha, nagu Kadrioru loss või mõni vanalinna kaunis paik.

Minge, tehke rahuga pilti, praegu on veel aega. Siis on hiljem hea meenutada, et oli ilus suvi, päike, puhkus, vabadus, avarus, armastus ja rõõm!