Koolituste osas on märkimisväärne see, et iga nelja aasta tagant korraldab Vara kõikidele oma töötajatele (töötajaid kokku 1400) seitsmepäevase väliskoolituse. 2013. aastal (august kuni november) toimub Vara töötajate koolitus Eestis. Koolitusprogramm kestab kuus nädalat, mille jooksul külastab Eestit (Pärnu, Märjamaa) 6 ca 240-st inimesest koosnevat gruppi. Nädalase koolituse jooksul toimuvad sisekoolitused, tutvutakse ka Pärnu linna ning Märjamaa valla asutuste tööga ja vahetatakse kogemusi. Vara töötajad on uhked selle üle, et nad töötavad Vara vallas.

Eriline kontserdimaja

15 aastat tagasi oli Varas väga laiapõhjaline arutelu Vara Kontserdimaja ehituse teemal.

Tänaseks on kontserdimaja avatud pea kümme aastat, külastajate arv aastas on 50 000 inimest. Kontserdimaja on ühendatud kõrval asuva gümnaasiumi hoonega. Kontserdimaja restoran toitlustab päevasel ajal gümnaasiumi õpilasi, samuti on maja erinevaid saale ja harjutusruume võimalik kasutada õppetööks. Kontserdisaal on teiseks harjutussaaliks Göteborgi sümfooniaorkestrile.

Erinevaid kultuurisündmusi toimub majas pea igal õhtul ja külastajaid sõidab Varasse kohale üle kogu Rootsi. Kontserdimaja tegevuses on olulisel kohal turundus, mis kümne aasta jooksul on Varale nii Rootsis kui ka mujal maailmas palju kuulsust toonud.

Probleemiks kontserdimaja tegevuse arendamisel on saanud majutuskohtade puudus Varas. Hetkel toimub arutelu kontserdimaja kõrvale uue veekeskuse ja hotelli ehitamise teemal. Investeeringu eesmärk on luua uusi vabaaja veetmise võimalusi Vara elanikele ja Varat külastavatele inimestele. Majutuskohtade olemasolu annab võimaluse korraldada kontserdimajas mitmepäevaseid seminare ja üritusi.

Suur osakaal on vabatahtlikul tööl

Kultuurivaldkonnas tegutseb Varas ca 400 erinevat mittetulundusühendust, valla rahastuse oma tegevuseks saab nendest ca 100. Külamajad ja rahvamajad on ühenduste hallata ja vald annab neile nn tegevustoetust, mis üldjuhul kõiki kulutusi ei kata. Varas on kolm raamatukogu ja üks nn raamatukohvik, kus on aastas kokku ca 500 000 laenutust.

Raamatukogudes töötab vabatahtlikke, kes korraldavad ettelugemisi ja muid üritusi. Rootsi pidavat olema riik, kus tehakse kõige rohkem vabatahtlikku tööd.

Kantselei töökorraldusega tutvumisel oli üheks teemaks hankemenetluste läbiviimine.

Euroopa Liidu kontekstis on hangete menetluse kord sarnane meie süsteemiga, märkimisväärne on see, et väga palju tehakse ühishankeid teiste valdadega. Põgusalt tutvustati ka dokumendiregistriga seonduvat. See on kindlasti üks valdkond, milles meie saame neile oma kogemusi tutvustada.

Kvänumi hooldekodus tutvustati meile Lean metoodikat töökorralduse optimeerimisel ja tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Esmapilgul tundub see loomuliku protsessina töö korraldamisel, kuid kindlasti on see üks edasiste koostööprojektide teemadest, mida Vara vallaga arendada. Kes soovib Lean´ist rohkem informatsiooni, siis saab sellega tutvuda: http://www.lean.org/whatslean/

Need olid väga huvitavad ja sisukad päevad. Kindlasti ei ole Vara praktikat üks-ühele võimalik meil kohe rakendada, sest nendel on see ca 80 aasta töö tulemus. Selline kogemuste vahetamine ning võimalus näha ja teada nende töökorraldust, suhtumist ja oskust tajuda nn suurt pilti, aitab meil kindlasti edaspidi oma otsustes ja tegevustes mõndagi rakendada.

2013. aasta märtsis toimub Märjamaa valla esindusele samalaadne kogemuste vahetuse õppereis Soome Nurmijärvi valda. Nii Rootsis kui Soomes käiku rahastab Nordic Baltic Mobility Programm.