Kuigi kiviajast pärinev nöörkeraamika asulakoht avastati juba 2008. aastal, toimuvad suuremad väljakaevamised käesoleval nädalal.

„Midagi sensatsioonilist leidnud me pole, kuid oleme leidnud nöörkeraamikat ja saanud natuke ka 17. sajandist pärit leide nagu Hollandi savist piipe, fajanssnõude katkendeid jms," osutas Aivar Kriiska.

Enam kui paarikümnest inimesest koosnev uurimisgrupp üritab muu hulgas selgusele jõuda, kas asula puhul oli tegu püsiasustusega või ajutise laagripaigaga.

„Eestis ja ka mujal naabermaades on hästi suur huvi selle ajastu vastu," kinnitas Aivar Kriiska.

Lisaks arheoloogidele uurib paika ka geoloogide rühm, et selgitada saare kujunemist. Abiks töödes on Helsingi piirkonna suveülikooli esindajad.