Saarde koduloohuvilistele jagati teadmisi kalmistukultuurist
Kokkutulnud kümmekond inimest said väga tarvilikku teavet ja nõu, millele tähelepanu pöörata perekonna hauaplatsi hooldamisel.
Rajaril on käsil Saarde kalmistu inventeerimine. See tähendab, et kalmistu kaardistatakse ja kaardile märgitakse kõik olemasolevad hauatähised: ristid, tahvlid, sambad, kivid, sepisaiad.
Kõik hauatähised, mis on vanemad kui 50 aastat, loetakse ajalooliseks ja kuuluvad säilitamisele. Saarde kalmistu eripäraks on laialdaselt kasutatud pealt kumerad platside betoonpiirded. Siin leidub veel hulgaliselt malmriste, nii lihtsaid kui ka harulisi, samuti ilusaid raudriste. Mõned Eestimaa kalmistud on ažuursetest malmristidest tühjaks tehtud.
Malmristide üks kadumise põhjus on see, et soklikivi laguneb ilmastiku toimel ja rist kukub välja. Malm on ka väga habras - võib murduda lume raskuse või viltu vajunult iseenda raskuse mõjul. Rajari rääkis, et murdunud risti kanna saab kivi seest kätte leeklambiga kuumutades. Ja risti tagasi kivisse saab lihtsalt panna EPO liimiga. Rist tuleb terasharjaga puhastada, töödelda roostevastase vahendiga ja värvida Hammerite'i metallikaitsevärviga.
Risti ei pea alati värvima mustaks, võib kasutada ka sinist, rohelist, lillat, valget, hõbedast tooni. Vanasti olid kalmistud värvilised. Raudristidest ja aedadest tuleb hoida eemal puud ja põõsad, sõnajalad, eemaldada pinnas, hoida eemal sool ja hape (lumetõrje). Puhastada samuti nagu malmriste ja värvida.
Hauakivil või plaadil peab olema kiri nähtav. Sambla ja mustuse eemaldamiseks võib pesta leelisega, aluselise vahendiga.
Pesuseep või RS pasta (saab aianduspoest) lahjendada ja kanda kivile. Lasta 2-24 tundi seista kile all, pesta suure veega ja pesuharjaga maha, loputada hoolsalt.
Kui kiri on halvasti loetav, tuleks kirja või tausta värvida. Selleks sobivad lakipõhised metallvärvid. Ajalooliste hauakivide ümberraiumine ei ole lubatud. Kui hauaplats on suurte puude all, ei pea kivi just säravalt läikivana hoidma, samblamüts kivil on loomulik, kuid kiri peab olema nähtav.
Veel juhiti tähelepanu sellele, et helevalge liiv vanal kalmistul mõjub võõrana. Loomulik on mullapind ja taimestik, mis sellele kohale omased. Samuti ei sobi hauaplatsile ehitusmaterjalid: kergkruus, killustik, ehitusplokid, plastpiirded jne. Kunstlilled kalmul on aktsepteeritud, kuid talveks tuleb need ära koristada - mõjuvad valges lumes ebaloomulikult.
Platsi kujundades tuleks vaadata ka veidi naabreid või proovida kokku leppida kujunduse osas. Ei ole ilus kuhjata oma platsile koormatäit liiva, kui naaberplats jääb selle võrra tasapinnaliselt madalamale. Eduard Rajari märkis, et sageli on plats korralikult hooldatud, kuid hauatähis täiesti loetamatu või lagunenud. Samuti jäi kõlama, et loodus ja taimed on ilusad küll, kuid ajaloopärandi s. o kaunite hauatähiste säilimise seisukohalt tuleb piirata taimestiku: põõsaste, sõnajalgade, elupuude vohamist ja hoolega enne mõtelda, kui istutada.
Eduard Rajari jätkab Saarde kalmistu inventeerimist ja ta pani südamele, et seda infot levitataks ja kui ise ei oska või ei suuda murdunud, lagunenud hauatähisega midagi peale hakata, siis küsida abi restauraatoritelt.
Eduard Rajari meiliaadress on er@ppnet.ee või tel: 56621043 Saarde koduloohuvilised loodavad, et kunagi saab valmis Saarde kalmistu plaan, millele on märgitud tähtsamate kultuuri- ja ühiskonnategelaste kalmud.
