Saarde läbi ajaloo prisma: 1943
1943
Veebruaris näitas Saksa kooliinspektor Kantsi tn koolimajas filmi, mida olid vaatama tulnud ka Lavi algkooli ja Põllumajanduskooli õpilased, kokku ligi 100 last.
3. veebruaril kogunes Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse ruumides Kilingi-Nõmme Sõjakahjude hindamise komisjon, mida juhatas Riho Palover, liikmeteks Villem Tamm ja Karl Liigant. Teostamise eeskirja „Sõjakahjude hindamise määruse" § 24 põhjal ja administratiivmenetluse seaduse § 62 järgi kuulati üle tunnistajad Kilingi-Nõmme postkontori ülema abi Jaan Karilaid ja Eve Leppoja. Tõdeti, et 7. juulil 1941. a põletasid bol evikud maha Veemehe maja, kus asus tollal postkontor (Pärnu tn 36). Tulekahjus hävis raha 1216,29 rbl.
23. veebruaril toimus klassiõhtu, kuhu oli kutsutud kooliinspektor ja dr Reimaste abikaasaga. Kava koosnes 16 punktist, sh ansamblid, topelt- duett, elavpildid, deklamatsioonid, mustlas- ja rahvatantsud.
Kilingi-Nõmme koolis lõppes koolitöö 8. mail ja 12-17-aastased koolinoored pidid minema abiteenistuslastena maale taludesse tööle. Tehti jõukohaseid töid talumajapidamistes.
Saksa ajal toimis ka korruptsioon. Vallaametnikud tegid n-ö „oma sõpradele" ära. Sõpradele tehti päris ilma normita - tuli viia vallaametnikule näiteks hani või jänes ja liha-, või-, piima- või munanorm määrati kellelegi teisele, st et teisel tuli kahekordne norm viia. Kui norm jäi täitmata, ootas 30-päevane vangistus. Nii pidi Paul Roosimaa Jäärjast kinni istuma 30 päeva normi mittetäitmise pärast. Maainimesed pidid normide abil ära toitma nii Saksa sõjaväe kui oma rahva. Linnainimesed, kes said toidu poest ja olid n-ö kaartide peal, käisid maal sugulaste juurest toitu otsimas. Ka vili läks normiks ja Saarde talumees pidi perel hinge sees hoidmiseks käima Mõisakülas lätlaste käest jahu ostmas, kellel oli sellega lahedam olukord.
Kodus tehti puskarit jahust ja kartulitest. Kõige enne pandi kartuli ja rukkijahu puder käärima. Parem oli, kui kartul oli lastud külmuda. Kui see püdel ollus oli käärinud, lasti või aeti läbi kurnade ja jahutajate, siis torudesse ja nõusse. Esimesel läbiajamisel kõrvaldati puskariõli.
Teist korda aeti saadud algmaterjal läbi roostevaba jahutaja ja kasepuusüte. Sütele lisati piparmünti, mis tegi hea maitse. Kui söekurnast oli läbi aetud teist korda, oli „kärakas" puhas ja puskari maiku sai arvata ainult sellest, et kodus aetud viin oli kangem kui poes müüdav riigiviin. Jäärja meeste kodus aetud viin oli oma puhtuse tõttu üle piirkonna kuulus ja seda eriti Läti piiri äärsetel aladel.
Kevadel said mitmed Tihemetsa Metsatehnikumi õpilased kutse ilmuda Pärnusse major Paul Lillelehe käsutusse, kust neid rindele saadeti.
Maikuus vabastati Liivia lastekodu perenaise kohalt Linda Mets, aedniku kohalt Elmar Tähemaa. Aednikuna asus tööle Lilli Tölp, keetjana Alviine Pedajas. Maikuus juhtis Pärnumaa Omakaitse Territoriaal Rügementi (major Paul Lillelehe 28. Kompaniid) 3. pataljoni Kilingi-Nõmmes Mats Mölder.
Saardes oli vallavanemaks S. Vainujõe, abidena piirkonniti R. Reilent, Kristjan Avaste, Ernst Labi. Kilingi-Nõmme linnapea oli Riho Palover.
Linnas loomi pidavalt Ksenia Koop'ilt (Pärnu tn 74) nõuti normiks kartuleid 300 kg, ühelt lehmalt võid 7 kg ja viielt kanalt 250 muna.
August Tamm Kilingi-Nõmmes (Pärnu tn 73) sai Generaldirektsion d monopole Aussenstelle Revalilt loa 100 tubakataime kasvatamiseks.
Suvel mobiliseeriti Saksa sõjaväkke Rein Sepp (sünd. 23.04.1921), kelle kodutalu Lätimaal Ipikis ja kes õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat. 1944. a varjas ta end Läänemaa rabas, kus tabati ja 1949. a viidi Tallinnast Leningradi ja sealt edasi Vorkuta vangilaagri. 1957. a tuli Eestisse tagasi, tegutses vabakirjanikuna („Viimane üksiklane" 1960) ja tõlkis hollandi, saksa ja inglise keelest. 13. juunil laulatati Saarde kirikus Linda Mägi ja Karl Kull. Pulmapidu peeti Suure-Jäärja Uuemetsa talus.
Leerilapsed olid Lilli Allikivi, Lidia Allikivi, Helmi Ao, Maimu Jürisson, Leida Kangur, Leida Knuut, Helsa-Helmie Lensment, Anna-Marie Lilleleht, Linda Lilleleht, Linda Matsi, Selma Mäger, Laine Mägi, Koidula Pikkur, Herda Priilinn, Elmi Sepp, Alma Tamm, Harry Kopp, Elmar Lauri, Mihail Link, Evald Mitt, Arkadi Mäger, Jaan Priilinn, Johannes Saat, Richard Sarapuu, Leo Sihver.
19. juunil langes vabatahtlikuna idarindel võideldes Harald Kõvatoomas, pärit Tali Lindi talu väikekohalt.
Dr Juhan Reimaste korraldas Saarde Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmetele esmaabi loengute sarja.
1. juulil peeti Urissaares laata. 1. juulist asus Liivia lastekodus lapsehoidjana tööle Meta Valing (s 28.11.1918).
4. juulil tähistas Kilingi-Nõmme linn enamlaste terrori alt vabanemise aastapäeva. Samal päeval tähistasid aastapäeva ka Valga linn, Häädemeeste, Orajõe ja Meeksi vallad.
Pärnumaa Rahvakasvatuse amet oli pidustuste üks korraldaja. Kilingi-Nõmme linnavalitsus jagas vabastamise päeva pidustusteks ostulube „B" väikestele kogustele - kuivtoit, nisupüül, lihakupongid.
11. juulil valiti Saarde Ühispanga aasta peakoosolekul uus juhatus, nõukogu ja revisjonikomisjon koosseisus: Peet Järvesoo - juhatuse esimees, Villem Tamm - juhatuse liige, panga juhataja, Karl Pukk - juhatuse liige, Johann Ekbaum - nõukogu esimees, Peeter Talts - nõukogu esimehe asetäitja, Jaan Gentalen - nõukogu sekretär, Aleksander Rätsep - nõukogu liige, Peeter Pärn - nõukogu liige, Imanta Joonsaar - nõukogu liige, Riho Palover - revisjonikomisjoni esimees, Hermann Jugasaar - rev. komisjoni esimehe asetäitja, Helmut Nirk - rev. komisjoni liige. Raamatupidajana töötas V. Reilent.
21. augustil oli Urissaares laadapäev. 1. augustil töötas Kilingi-Nõmme Põllumajanduskooli juhatajana Riina Kiiver, s. 13. dets 1915. Oli lõpetanud 1934. a Polli Põllutöökooli ja 1935. a Vahi aiandusemesinduskooli. Augustis oli Kilingi-Nõmme linnanõunikuks Rudolf Reilent. 4. septembril andis Pärnumaa Rahvakasvatuse Peavalitsus Kilingi-Nõmme pritsimajale, kus tegutses rahvamaja, 3200 riigimarka rahalist toetust.
5. septembril suri Pati vallas sündinud ajaloolane Hendrik Sepp, ta maeti Saarde kalmistule. Lätimaalt Ipikust Kilingi-Nõmme saadetud kirstu olid ära saatmas Pärnu linnapea V. Ernesaks, Tartu Ülikoolist majandusdirektor E. Veldman ja üliõpilaskonna juht Th. Reinhold ning professorid F. Blumfeld ja K. Rammul. Tallinnast oli Eesti Omavalitsuse esindaja haridusdirektooriumi abi hr. I. Vasar. Muldasängitatav kirst oli kaetud endise korporatsioon „Sakala" värvidega. Jumalateenistust toimetas õpetaja Johannes Ekbaum ja mängis Kilingi-Nõmme Tuletõrje orkester. Linnas oli see päev kuulutatud leinapäevaks.
Jääb pooleli.
