FOTO: Foto: Bianca Mikovitš
Miks kandideerisid Saare vallavolikokku?
Tea Daškova: „Kandideerisin Saare vallavolikokku sellepärast, et mulle lähevad korda kogukonna rõõmud, mured ja ootused. Tööalaselt suhtlen paljude inimestega, näen ja tunnen üpris hästi kohaliku elu kitsaskohti, seega püüan oma nõu ja jõuga osaleda volikogu töös."
Eda Arold: „Selleks, et esindada eakamat elanikkonda volikogus, tagada inimväärne elu ka hajaasustusega piirkonnas."
Heveli Ivask: „Kandideerisin volikogusse kolmandat korda, olen kaks eelmist perioodi seda tööd teinud ning seega on töö juba tuttav. Kindlasti püüan anda endast parima meie kogukonna ja valla elu edendamisel. Suhtlen inimestega ja hoolitsen selle eest, et nende mõtteid ja soove ka arvesse võetaks. Meeldiv tunne oli tõdeda, et valla inimesed mind endiselt usaldavad ja minu poolt hääletasid."
Arlo Säälik: „Kandideerisin Saare vallavolikokku, kuna pidasin vajalikuks valla elanike aidata ja olla neile kasulik. Aidata leida lahendusi valla murepunktidele ja paremale heale elule."
Luule Märtsin: „Kandideerisin Saare vallavolikokku, kuna mulle läheb korda, et inimestel läheks hästi. Seega proovin aidata oma nõuga volikogu töös."
Mati Miil: „Kandideerisin volikokku, et olla oma kogukonna arengus kaasarääkija."
Andri Plato: „Leidsin, et olen omandanud piisavalt kogemusi ja juba sellises eas, mis võimaldab panustada koduvalla arengusse volikogu liikmena."
Rita Kivisaar: „Kohalikel valimistel kandideerimine on minu jaoks väga hea võimalus kohaliku elu edendamisele kaasa aidata. Olen siiani ikka elanud aktiivselt, mitte lihtsalt läbi elu kulgenud. Soovin, et mu elul oleks tähendus ja loodan, et olen võimeline abistama mitte ainult oma lähedasi, vaid panustama ka keskkonda ja kogukonda, kus ma igapäevaselt tegutsen ja toimetan. Seoses oma tööga suhtlen palju inimestega. Olen jõudnud arusaamisele, et väga paljud inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber toimub. On miski, mis ei lase mul istuda käed rüpes, kui näen, et midagi saab teha paremini või kui ma ei ole rahul sellega, kuidas asju aetakse. Olen arvamusel, et vingumine ja kritiseerimine ei vii kuhugi, vaid kui tahad midagi muuta, siis peadki ise sellesse panustama. Usun headusse ja sellesse, et kui väga tahta, siis headus võidab, on vaja vaid tegutseda."
Eha Leppik: „Mulle meeldib ennast proovile panna, kogeda midagi uut. Tore, kui saan oma energiat vajalikus kohas rakendada."
Agnes Kallas: „Kandideerisin, et öelda oma sõna sekka olulistes küsimustes. Ja esindada neid, kes ei söendanud ise kandideerida."
Milliste ootustega valla arengu seisukohalt lähed vastu aastale 2014?
Tea Daškova: „Usun ausasse ja läbipaistvasse vallajuhtimisse ja sellesse, et igal volikogu liikmel on oma hääl, vaatamata erakondlikule kuuluvusele või ametikohale. Usun, et Saare vald on vaatamata oma väiksusele ja ressursside vähesusele siiski arenguvõimeline."
Eda Arold: „Kõhklevalt parimate ootustega".
Heveli Ivask: „Et planeeritud ja juba käimasolevad arendustegevused ikka jätkuksid ja lõpule jõuaksid. Ootan, et inimesed sooviksid ning leiaksid võimaluse omi mõtteid ja ettepanekuid avaldada, mitte ainult kritiseerida."
Arlo Säälik: „Põhiliselt ootustega, et valla teed korda saaks ja tuleks ka kauaoodatud mänguja vabaajaväljak Kääpale. Tahaks mõelda selles suunas, et ka Kääpale tuleb valgustatud kergliiklustee."
Luule Märtsin: „Minu arvates on Saare vald küll väike ja väheste ressurssidega, aga siiski arenguvõimeline."
Mati Miil: „Mitte elada üle oma võimete ja teha arukaid otsuseid."
Andri Plato: „Uue volikogu jaoks on vanaaasta lõpp ja uue algus olnud kiire ja asjalik ning läbi koostöö on saavutatud ühine arengusuund. Koos tegemine ja koos mõtlemine võikski olla järgmisel aastal meie ühine siht, sest just nii suudame saata korda rohkem kui individuaalselt tegutsedes. Rahalised vahendid vähenevad väikese valla jaoks aasta aastalt ja lähiajal ei ole võimalik taotleda Euroopa Liidu rahadest finantsvahendeid suuremate arenguprojektide teostamiseks. Seega peame igapäevaselt ühendama meie inimesi just koos tegutsemiseks. Koostegemine, koosmõtlemine ja sellest sündivad ideed annavad hea võimaluse tulla toime tänastes kitsastes oludes, aga samuti võimaluse taotleda vahendeid Euroopa Liidu fondidest järgmisel rahastusperioodil."
Rita Kivisaar: „Toimiva omavalitsusena peame kõvasti pingutama, et vald oleks jätkusuutlik ja areng jätkuks. Seoses sellega pean oluliseks arvestada kõigi vallaelanike ning huvigruppide soovide ja vajadustega, et rahulolematuid vallakodanikke jääks järjest vähemaks. Oluliseks pean koostööd naaberriikide omavalitsustega (näiteks Lätist Dundaga vallaga, Soomest Järvenpää linnaga), mis annab võimaluse laiendada suhteid, silmaringi ja omandada kogemusi."
Eha Leppik: „Loomulikult ikka heade ootustega. Tahan, et inimesed oleks avatumad, mitte nii enesekesksed ja kapseldunud. Et head mõtted ja plaanid ikka välja öeldaks. Siis vaatame kõik üheskoos, kuidas neid ellu rakendada."
Agnes Kallas: „Minu jaoks on väga tähtis oma kodukoha kool. See oli, on ja peab jääma. Valla arengu seisukohalt on oluline ka noorteküla. Kuna selles osas on ära tehtud tubli töö, oleks halb, kui noorteküla arendamine nüüd katki jääks."
Kas 2017. aasta haldusreform ei hirmuta? Kas Sinu arvates läheb elu allamäge, kui Saare vald Mustvee või mõne teise tõmbekeskusega liidetakse?
Tea Daškova: „Lihtne on midagi liita või lahutada, palju keerulisem on leida regionaalhalduse sisuline lahendus. Arvan, et riigi kohus on tagada kõikidele Eesti piirkondadele head arengu- ja arenemisvõimalused. Reform ei hirmuta ja on vajalik, aga see ei peaks koosnema ainult valdade ja linnade piiride muutmisest."
Kui küsida, kas meie valla „tõmbekeskus" on Mustvee või Jõgeva, siis praegu ilmselt mitte kumbki, selleks peaksid need väikelinnad tegema läbi suure arengu (reformi käigus ja riigi toel).
Mustvees näiteks puuduvad haigla, pangakontorid, jne. Samuti puudub ühistransport ja linnavalitsusel ka juhtimisalane võimekus.
Arvan, et on vajalik hakata praegu ja kohe kogu vallarahval ja volikogul selle küsimusega tegelema." Eda Arold: „Hirmuäratav on meie valla elanikele praegu haldusreformi poolt pealesurutav tõmbekeskus Mustvee, sellisel juhul ootab ees veelgi suurem ääremaastumine. Ühinemisel on mõeldav peamine sihtkoht, kuhu käib elanikkond igapäevase teenuse saamiseks (eriarstiabi) ning töö ja hariduse tõttu. Seda kõike ei võimalda Mustvee, meid tõmbab Tartu poole. Valdade ja linnade ühinemisotsus esitatakse maavanemale juba 2014. aasta 30. detsembriks. Siin peaks arvestama vallaelanike arvamusega."
Heveli Ivask: „Loodan väga, et meil tekib võimalus ikka sõna sekka öelda ja parim lahendus leida. Kui liitumine või ühinemine on planeeritud ja õigustatud, ei saa ju miski allamäge minna. Kuigi, allamäge sõit on ju alati päris kerge ja kiire, vastupidiselt ülesmäge ronimisele."
Arlo Säälik: „Ikka hirmutab, seda ei tohi lasta juhtuda, mõeldes inimestele. Kui nad peavad sõitma Mustveesse või mujale, siis muutub ju teenuste kättesaadavus halvemaks ja kulukamaks meie inimestele. Arvan, et kindlasti allamäge."
Luule Märtsin: „Reform ei hirmuta, sest mis tulema peab, tuleb niikuinii. Aga minu arvates ei sobiks „tõmbekeskuseks" ei Mustvee ega Jõgeva, sest näiteks Mustveega ei ole meil isegi ühistranspordi võimalust."
Mati Miil: „Minu arvates meie kogukonda ei liideta, vaid jagatakse."
Andri Plato: „Elu on nii või naa muutumises ja haldusreform ei tohiks olla asi, mis on inimeste hirmutamiseks välja mõeldud. Inimesed liiguvad ikka selle keskuse suunas, mis neid tõmbab, olenemata vallamaja asukohast.
Juhul, kui vallamaja asukoht ja uuringust selgunud tõmbekeskus ühtivad, on kõik väga hea. Tänasel päeval puudub meie piirkonnas haldusreformi rakendamise arutelu ning seega on väga ennatlik hinnanguid sel teemal anda."
Rita Kivisaar: „Arvan, et vajame muutusi ja iga muutust tuleb vaadata eelkõige positiivsena.
Haldusreform mind ei hirmuta, ühinemine teise omavalitsusega loob omal moel arenguvõimalusi. Peab oskama suhelda ja läbirääkimisi pidada selleks, et seista oma õiguste ja vajaduste eest. Samas olen arvamusel, et Eesti vajab riigireformi koos haldusreformiga. Olen seisukohal, et Saare valla tõmbekeskus on ikkagi Tartu."
