Heldimusega räägib nüüdne hobikunstnik Ruhnu ajast. Just Eesti kaugemal meresaarel tekkis sinna mehaanikuna tööle suunatud Valteril huvi metallist igasugu ilu- ja tarbeasju meisterdada. Selleks andis tõuke kohalik mees Peeter, kelle juures Valter pärast päevatööd graveerimist ja muid tegemisi uudistamas käis.

Ruhnus tegi Valter kaasa ka näitemängus. Kiire roll Oskar Lutsu teoste ainetel lavale toodud näitemängus tuli tal päris hästi välja. Meesansamblit juhendas ta seal samuti ja laulis ka ise.

Joonistada meeldis Valterile juba lapsena. Kihk kunsti valdkonnas midagi juurde õppida oli meremehena karjääriredelil kapteniks tõusnud Valteril nii suur, et ta otsustas teadmisi ammutada Tartu kunstikooli kaugõppeosakonnas. Seal pälvis ta oma andega ja õpingutesse suhtumisega õppejõudude heakskiidu.