Säde Selts 110

Säde seltsi asutamiskoosolek toimus 24. veebruaril 1902. Koosolek lõppes lauluga „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Esimeseks esimeheks valiti maakonnaarst Andres Alver.

Selts asutati põhikirja kohaselt selleks, et oma liikmetele kõlblikku ja kasulikku ajaviidet pakkuda.

Eelnevalt olid Valgas omad seltsid juba sakslastel, lätlastel ja venelastel, samuti tegutses 1890. a loodud Valga Eesti Karskusselts.

Juba 1902. a otsustas seltsi nõukogu asutada Laenu- ja Hoiu Ühisuse, mille liikmed rajasid 1905. a ka Valga Vastastikuse Krediit Ühisuse. Õige pea tõusetus juba seltsile oma maja ehitamise vajadus.

Säde aed ja kõlakoda 1929

Ajavahemikku 1903-1910 võib pidada aktiivseks seltsi majanduselu ülesehitamise perioodiks.

Esimese eestlasena linnapeaks tõusnud Johannes Märtson algatas tütarlaste gümnaasiumi hoone ehitamise (valmis 1907), nurgakivi sai ka poeglaste gümnaasium (1910), linna kerkis rida silmapaistvaid ehitisi.

Kuulusid ju Säde Seltsi kohalikud ettevõtjad, aga ka kooliõpetajad - üks tuntumaid asutajaliikmeid Hans Einer - ja teised haritlased. Kahtlematult olid koloriitsed kujud pikaajalised seltsi juhid Tõnis Grünberg ja Johann Müllerson.

Aktiivselt korraldati mitmesuguseid piduõhtuid, perekonnaõhtuid, aiakontserte, kõneõhtuid jne. Näitemängutegevus sai suurema hoo juba oma maja valmides. Sädel oli oma sümfooniaorkestergi!

Säde seltsi hoone avati pidustustega 11. aprillil 1911. Lisaks 600-kohalisele teatrisaalile leidsid majas asukoha hulk asutusi, kõrvale ehitati hotellihoone.

1923. a valmis Säde aias kõlakoda. 1925 toimus siin I Valgamaa laulupidu. Aiakontserdid toimusid kolm korda nädalas.

Säde Selts kui võimalus linnaelanike ühenduseks, asutajaliikmeid oli
93, neist
16 majaomanikku
17 kaupmeest,
9 selli
9 kingseppa ja 13 muud käsitöölist
11 raudteeametnikku
5 võõrastemajapidajat
4 riigiametnikku
4 kooliõpetajat
ehitusmeister, proviisor, kreisiarst, mõisaomanik.

Tsitaat tolleaegsest ajakirjandusest:

Vaadatagu nüüd missugusest seisupaigast tahes sündmuste pääle, kuid see, et eesti seltskond omale väikese kuulsusega linnakeses 100 000-lise seltsimaja nagu üle öö elule on kutsunud ja seal täie jõu ja arusaamisega oma ülesandest elama tahab hakata. See on sündmus mis mitte ainult Valga oma piirkonda ei unune. See, et ka väikese ainelise jõu juures ja ilma rahapungadeta võimalik on suuri asju ära teha, kui meestel südidust ja selget pilku jätkub ja usku enese sisse - selles mõttes on Walk meie teistele kodumaa linnakestele kõige julgustavamaks eeskujuks. Uue teatrihoonega on rajatud aastakümnete töökava.