Saku alevi "must lammas" sai uue visiooni
Sellest hetkest, mil silt välja pandud sai, on Anti Kalki sõnul saanud ta mitmeid telefonikõnesid küsimusega, millal maja valmis saab. Esimese hooga on küsitud just kavandatava kortermaja kohta. Kalki väitel saab ehitama hakata siis, kui on ka selge, kes hakkavad tegutsema ärihoones, sest pank tahab raha andes näha väga selget visiooni, millist arendust sinna kavandatakse.
„Ärihoone eskiis on valmis, aga sisu ei saa enne projekteerima hakata, kui pole teada, millistele nõudmistele ruumid peaksid vastama. Tahame rentnikud kohe projekteerimise etapis kaasata, et ei oleks vaja hakata pärast ümber ehitama," selgitab Kalk ja pakub välja oma optimistliku-realistliku nägemuse, et ehitus võiks alata järgmise aasta alguses ja valmis saada aasta lõpuks. Alustada saab aga siis, kui on leitud ärihoonele põhirentnik, kellest ühe variandina näeb paviljoni omanik Saku perearste ja teisi meditsiiniga seotud asutusi.
Valgusküllane hoone
„Kohtumiselt perearstide esindajatega on meil olemas nimekiri, milliseid ja kui palju ruume nad vajaksid ja see pind on hoones olemas," kinnitab Kalk, „Tohtrite küsimus oli: kui ma istun kabinetis, kas ma saan aknast välja vaadata. Vastus on: jah!"
Hoone välimus Juubelitammede alleelt jääb samasugune, nagu see oli originaalil ning seetõttu võib tunduda, et majas on vähe valgust, kuid Kalki väitel on see tegelikult üks valgusküllane büroohoone, kus on võimalik projekteerida tööruumid nii, et kõikidel kabinettidel on aken. Maja tuleb kahekorruseline ja teise korruse katusealust palistab ümber maja aknalint. Esimesele korrusele tulevad maast laeni aknad hoovi poole. Tänava poole ilma akendeta külge jäävad aga tehnilised teenindusruumid, arhiivid, laod, tualetid, millele aknaid polegi vaja.
Perearstikeskus on üks võimalus see maja ellu äratada. Kogemustega kinnisvaraärimees Kalk ütleb, et Sakus asuv hoone juba tühjaks ei jää. „Kui ei tule perearstikeskust, siis tuleb midagi muud. Perearstid hõivaksid hoonest nagunii vaid poole ja teisele poolele tuleks veel rentnikke otsida. Läbi on käinud näiteks kohviku mõte. Kui on ilus maja hea koha peal, leiab see varem või hiljem kasutuse," ütleb Kalk, kelle enamik arendusi on seotud Tallinna vanalinnaga, kuid keda on alati huvitanud arhitektuuriväärtuslikud hooned ning Näitusepaviljoni ostis ta emotsionaalse otsuse ajel, sest Valve Pormeistri kavandatud maja lihtsalt meeldis talle.
Tark ei torma
Hoone on Sakus tondilossi kuulsust kogunud viis majanduslikult rasket aastat. Praegu on Kalkil isegi hea meel, et buumi ajal ehituseks ei läinud ja täna alles stardipositsioonil ollakse. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt pidi kinnistule tulema tervisekeskus ja spaa. „See oli buumiaeg, kus kõigil oli natuke ebareaalne pilt sellest, mida tulevik toob. Kui oleksime uhke projekti valmis saanud, oleks see täna võib-olla pankrotis," ütleb ärimees, kes on selle hoonega seotud olnud juba üheksa aastat. Teise hea asjana ootamise juures nimetab ta suhtumise muutumist arhitektuuriväärtustesse. Tänapäeval on arhitektide ja muinsuskaitsjate seisukohad paindlikumad ning maja on võimalik kaasaegsetele nõudmistele vastavalt nii üles ehitada, et tema ilme ei muutu.
„Tookord tahtsid kinnisvaraarendajad kõik vana lammutada, muinsuskaitsjad kaldusid aga teise äärmusesse ning ei lubanud väärtuslike hoonete juures midagi muuta. Näitusepaviljoni sünnist on aga 45 aastat möödas ning selle ajaga on nii palju muutunud. Kui hoone sisu ei tohi kaasajastada, siis ei saa sinna mingeid funktsioone sisse planeerida ning maja ei ärkagi ellu," räägib Kalk. Originaalis oli näitusepaviljon üks suur ruum, millel esimesel korrusel aknaid polnudki. Valgust oli küllaga, aga kuna see tuli ülalt, siis välja vaadata ei saanud.
Säästlik ja mugav kortermaja
Teine sellele kinnistule kavandatud hoone on aga korterelamu. Ka kortermaja kuju ning plaanilahendus on Kalki kinnitusel paigas. Ta leiab, et korterite planeerimine Eestis on liikunud vales suunas. „Kahetoaline avatud planeeringuga korter võib sobida yuppiedele, kes tulevad ajutiselt Tallinnasse äri ajama, aga tavalisele perele selline supipott-televiisori-kõrval-kodu sobilik ei ole," nendib ta. „Meie liigume tagasi kirutud Mustamäe-tüüpi korterite juurde, mis olid aga ratsionaalsed."
Nii tulevadki Näitusepaviljoni kortermajja väikesed, aga mitme toa ja eraldi köögiga korterid, nii et kõigile jaguks privaatsust ning ülalpidamine poleks liialt kulukas. Maja tuleb alt tühi, et oleks õhuline ja ka praktiline: sinna vihma- ja lumevarju saab parkida autod.
Läbi on räägitud mitme Eesti taustaga suurarendajaga, kes projektiga edasi tegeleks, ning Kalki kinnitusel on nad asjast huvitatud. „Kui saame jah-sõna, et perearstid sinna tõesti kolivad, siis saaksime asjaga edasi minna. Kui kuulsa arhitekti looming saab auväärse funktsiooni ja teenindab valla rahvast ning inimesed ütlevad, et kihvt hoone, siis on asjad paigas. Ehk on ilusasse ja huvitavasse hoonesse ka parem tunne arsti juurde minna."
__________________________________________________
Kas teadsid et...
- 40 aastat tagasi oli Saku näitusepaviljonis legendaarseks saanud noorte kunstnike näitus „Saku 73", mis tutvustas esimest korda suurelt nõukogude tsensuuri karmides piirides Eesti avangardistliku kunsti paremikku
KOMMENTAAR
Perearst Mai Stern:
Perearstid on valmis kolima küll, kuid seda üks kord ja lõplikult heade lahenduste korral. Poolikud lahendused ja ebakindel tulevik ei vääri kolimisega seotud kulutusi.
Haigekassa kulumudelis perearstiteenusele ei ole ette nähtud nii kõrgeid rendihindu nagu Näitusepaviljoni arendaja küsib. Näitusepaviljoni ebarentaablid pinnad ja kõrge rent ei võimaldaks anda edaspidi samas kvaliteedis teenuseid: perearstid peaksid oma ridu oluliselt koomale tõmbama ja sellisel juhul jääksid ära kohapealne labor ja füsioteraapiateenus, samuti poleks ajaliselt võimalik mõnel päeval õhtul kella 18 maja lahti hoida.
Kolimisvõimalust näeme me juhul, kui saame uue maja jaoks raha Riigikogus arutuse all olevast ELi tervisekeskuste meetmest, kus Saku on praegu ka nimekirjas.