„Ärihoone eskiis on valmis, aga sisu ei saa enne projekteerima hakata, kui pole teada, millistele nõudmistele ruumid peaksid vasta­ma. Tahame rentnikud kohe projekteerimise etapis kaasata, et ei oleks vaja hakata pärast ümber ehitama," selgitab Kalk ja pakub välja oma optimistliku-realistliku nägemuse, et ehi­tus võiks alata järgmise aasta alguses ja val­mis saada aasta lõpuks. Alustada saab aga siis, kui on leitud ärihoonele põhirentnik, kellest ühe variandina näeb paviljoni omanik Saku perearste ja teisi meditsiiniga seotud asutusi.

Valgusküllane hoone

„Kohtumiselt perearstide esindajatega on meil olemas nimekiri, milliseid ja kui palju ruume nad vajaksid ja see pind on hoones olemas," kinnitab Kalk, „Tohtrite küsimus oli: kui ma istun kabinetis, kas ma saan ak­nast välja vaadata. Vastus on: jah!"

Hoone välimus Juubelitammede alleelt jääb samasugune, nagu see oli originaalil ning seetõttu võib tunduda, et majas on vähe valgust, kuid Kalki väitel on see tegelikult üks valgusküllane büroohoone, kus on või­malik projekteerida tööruumid nii, et kõiki­del kabinettidel on aken. Maja tuleb kahekor­ruseline ja teise korruse katusealust palistab ümber maja aknalint. Esimesele korrusele tu­levad maast laeni aknad hoovi poole. Tänava poole ilma akendeta külge jäävad aga tehni­lised teenindusruumid, arhiivid, laod, tuale­tid, millele aknaid polegi vaja.

Perearstikeskus on üks võimalus see maja ellu äratada. Kogemustega kinnisvaraäri­mees Kalk ütleb, et Sakus asuv hoone juba tühjaks ei jää. „Kui ei tule perearstikeskust, siis tuleb midagi muud. Perearstid hõivaksid hoonest nagunii vaid poole ja teisele poolele tuleks veel rentnikke otsida. Läbi on käinud näiteks kohviku mõte. Kui on ilus maja hea koha peal, leiab see varem või hiljem kasu­tuse," ütleb Kalk, kelle enamik arendusi on seotud Tallinna vanalinnaga, kuid keda on alati huvitanud arhitektuuriväärtuslikud hoo­ned ning Näitusepaviljoni ostis ta emotsio­naalse otsuse ajel, sest Valve Pormeistri ka­vandatud maja lihtsalt meeldis talle.

Kalki hinnangul on Saku niivõrd atraktiiv­ne paik. Ta selgitab: „Kui vanasti hobuvank­rite ajastul oli Saku Tallinnast poole päevatee kaugusel, siis nüüd on Saku Tallinna kesklinnast 15minutilise autosõidu kaugusel. Saku­ga sama kaugel olev Viimsi tundub ju kõigile atraktiivne, aga Viimsi on 30minutilise sõidu kaugusel."
Siseõu äri- ja kortermaja vahel

Tark ei torma

Hoone on Sakus tondilossi kuulsust kogunud viis majanduslikult rasket aastat. Praegu on Kalkil isegi hea meel, et buumi ajal ehituseks ei läinud ja täna alles stardipositsioonil ollak­se. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt pidi kinnistule tulema tervisekeskus ja spaa. „See oli buumiaeg, kus kõigil oli natuke eba­reaalne pilt sellest, mida tulevik toob. Kui oleksime uhke projekti valmis saanud, oleks see täna võib-olla pankrotis," ütleb ärimees, kes on selle hoonega seotud olnud juba ühek­sa aastat. Teise hea asjana ootamise juures ni­metab ta suhtumise muutumist arhitektuuri­väärtustesse. Tänapäeval on arhitektide ja muinsuskaitsjate seisukohad paindlikumad ning maja on võimalik kaasaegsetele nõud­mistele vastavalt nii üles ehitada, et tema il­me ei muutu.

„Tookord tahtsid kinnisvaraarendajad kõik vana lammutada, muinsuskaitsjad kaldusid aga teise äärmusesse ning ei lubanud väär­tuslike hoonete juures midagi muuta. Näitu­sepaviljoni sünnist on aga 45 aastat möödas ning selle ajaga on nii palju muutunud. Kui hoone sisu ei tohi kaasajastada, siis ei saa sin­na mingeid funktsioone sisse planeerida ning maja ei ärkagi ellu," räägib Kalk. Originaalis oli näitusepaviljon üks suur ruum, millel esi­mesel korrusel aknaid polnudki. Valgust oli küllaga, aga kuna see tuli ülalt, siis välja vaa­data ei saanud.

Säästlik ja mugav kortermaja

Teine sellele kinnistule kavandatud hoone on aga korterelamu. Ka kortermaja kuju ning plaanilahendus on Kalki kinnitusel paigas. Ta leiab, et korterite planeerimine Eestis on lii­kunud vales suunas. „Kahetoaline avatud planeeringuga korter võib sobida yuppiedele, kes tulevad ajutiselt Tallinnasse äri ajama, aga tavalisele perele selline supipott-televii­sori-kõrval-kodu sobilik ei ole," nendib ta. „Meie liigume tagasi kirutud Mustamäe-tüü­pi korterite juurde, mis olid aga ratsionaal­sed."

Nii tulevadki Näitusepaviljoni kortermajja väikesed, aga mitme toa ja eraldi köögiga korterid, nii et kõigile jaguks privaatsust ning ülalpidamine poleks liialt kulukas. Maja tuleb alt tühi, et oleks õhuline ja ka praktiline: sinna vihma- ja lumevarju saab parkida autod.

Läbi on räägitud mitme Eesti taustaga suurarendajaga, kes projektiga edasi tege­leks, ning Kalki kinnitusel on nad asjast huvi­tatud. „Kui saame jah-sõna, et perearstid sin­na tõesti kolivad, siis saaksime asjaga edasi minna. Kui kuulsa arhitekti looming saab au­väärse funktsiooni ja teenindab valla rahvast ning inimesed ütlevad, et kihvt hoone, siis on asjad paigas. Ehk on ilusasse ja huvitavasse hoonesse ka parem tunne arsti juurde minna."
__________________________________________________

Kas teadsid et...

  • 40 aastat tagasi oli Saku näitusepaviljonis legendaarseks saanud noorte kunstnike näitus „Saku 73", mis tutvustas esimest korda suurelt nõukogude tsensuuri karmides piirides Eesti avangardistliku kunsti paremikku

KOMMENTAAR
Perearst Mai Stern:

Perearstid on valmis kolima küll, kuid seda üks kord ja lõplikult heade lahenduste korral. Poolikud lahendused ja ebakindel tulevik ei vääri kolimisega seotud kulutusi.
Haigekassa kulumudelis perearstiteenusele ei ole ette nähtud nii kõrgeid rendihindu nagu Näituse­paviljoni arendaja küsib. Näitusepaviljoni eba­rentaablid pinnad ja kõrge rent ei võimaldaks anda edaspidi samas kvaliteedis teenuseid: perearstid peaksid oma ridu oluliselt koomale tõmbama ja sellisel juhul jääksid ära kohapealne labor ja füsioteraapia­teenus, samuti poleks ajaliselt võimalik mõnel päeval õhtul kella 18 maja lahti hoida.
Kolimisvõimalust näeme me juhul, kui saame uue maja jaoks raha Riigi­kogus arutuse all olevast ELi tervisekeskuste meetmest, kus Saku on praegu ka nimekirjas.