Saku katsepõldudel aretatakse sinimustvalget kartulit
Just sellisel viisil kasvatatakse haigustest ja kahjuritest vabasid seemnekartuleid. Kuigi taimed saab maha istutada alles pärast öökülmaohu möödumist ehk juunis, edenevad nad kasvuhoo sisse saades väga jõudsalt, nii et sobiliku suurusega seemnekartuli kasvatamiseks kulub 1,5-2 kuud. Kõik need kartulitaimed on alguse saanud 0,2-0,4 mm suurusest elektronmikroskoobi all opereeritud algkoe e. meristeemitükikesest ehk punga tipulõigust, kus on peidus kõik taime organid.
Looduslike vahendite mõju
Kuigi müüa meristeemtaimi ei tohi, istutatakse neid endiselt Saku katsepõldudele, sest käsil on mitu katset. Doktorikraadiga teadur Marje Särekanno uurib juba mitmendat aastat looduslike kasvuainete mõju kartuli saagikusele.
„Looduslike jõuallikate vastu on suur huvi eelkõige mahetootjatel, kes ei tohi oma põlde kunst- ehk mineraalväetistega väetada," ütleb Särekanno, kelle katses annab ühtedele kartulitele jõudu mereadru, teistele huumusainete kontsentraat Biobalanss, kolmandatele orgaaniliste ainete (näiteks vinass, melass, kakao, linnaseidud, luujahu ja sulejahu) põletusel saadud Monterra maheväetis, neljandatele ja viiendatele aga kaaliumiväetised Kalisop või Patentkali. Kuigi katse on alles pooleli ja lõplikke tulemusi veel ei ole, kiidab teadlane väga kohalikku päritolu mereadru.
Teine sel päeval mulda saanud katse puudutab aga meristeemkloone. „Oleme avastanud, et eri pungadest opereeritud meristeemidest kasvab eri omadustega kloone. See on nagu ühe pere lastega. Miks on nii, et üks vend on tumedate, teine heledate juustega? Meie püüamegi kartulite puhul välja selgitada, millest need erinevused tekivad," räägib põllumajandusdoktor Rosenberg, kelle sõnul ei sõltu tulemus näiteks punga asukohast ega suurusest. Selles katses kasvab neli sorti, kaks neist on delikatesskartulid ´Endla´ ja ´Väike verev', millest viimane on väga vana sort. Seda kasvatati Eestis juba 1860. aastatel ja tunti eri paigus eri nimede all, nagu ´Viiulid´, ´Väike verrev' või ´Väike sinine´. ´Endla´ on Rosenbergi sõnul kujult hoopis rohkem porgandi moodi ja pärineb ühest Lääne-Eesti koduaiast ning on nime saanud selle perenaise Endla järgi.
Juubelikartuli katse ehk Seedri-katse
Seedri-katseks kutsuvad EVIKA mehed-naised aga lipuvärvides kartuli saamise katset. „Aretage Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks sinimustvalge kartul," just sellise ülesande andis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder EVIKAle aasta tagasi. „Nüüd on meil siis viis aastat aega," nendivad kartulikasvatajad ja lubavad teha, mis suudavad, sest tegelikult võtab ühe kartulisordi aretus aega 10-15 aastat.