Ent samas on Sangaste koht, mille kohta võiks öelda, et vabatahtlikul päästel läheb siin hästi. Seltsis on üle 30 inimese. Vabatahtlikud on au sees, neid kutsutakse nii vallas toimuvatele üritustele kui ka kaugemale. Juulikuus Tsirguliinas toimunud üle-eestilisel lasterikaste perede suvelaagris näitasid Sangaste vabatahtlikud kahel päeval oma varustust, rääkisid ohutusest, näitasid kuidas käib kustutustöö ja lasid oma kätega selle ja järele proovida.

Osa Sangaste meeskonnast pärast õppust, mille käigus põletati maha lammmutamisele määratud maja

Sangaste on koht, kus vabatahtlikud päästjad tahavad parimat, on selle nimel nõus tööd tegema, vaeva nägema ja raha kulutama. Kaks kuud tagasi Norras toimunud oksjonil jäi soovitud kolmesillaveoline, võimas ning väga hea maastikuläbivusega päästeauto ostmata. Pakkumised kerkisid oodatust kõrgemale ning kaasavõetud rahast ei piisanud viimase punkti panekuks. Tegemist oli masinaga, millega oksjonil käinud vabatahtliku päästja Reinu sõnade kohaselt „Jõuab igale poole iga ilmaga, mõtlemata kas jääd sada meetrit enne põlevat talu lumme kinni või mitte". Koju tooduna oleks see auto oma maastikuläbivuselt olnud üks Eesti parimatest päästeautodest.

Sangastel ei ole komandohoonet, kuid on olemas maa ja projekt nelja auto koha, olemruumide ja õpitoaga komandohoone jaoks. Kõrvalolevast katlamajast saadav toasoe on praeguste rehkenduste järgi madalaim Eestis. Komandohoone ehitamiseks otsitakse raha nii projektidest kui erinevatelt toetajatelt ning see kavatsetakse püsti saada lähema kahe aasta jooksul.

Sangaste vabatahtlikel päästjatel pole peale arvuka liikmeskonna, paari vana auto ja ambitsioonikate ideede justkui suurt midagi.  Huvitav, kas neil läheb hästi või halvasti?

Ühe vabatahtliku koduhoovis seisev Sangaste paakauto