Särtsakas seenior on parim pensionisammas ja tervisekindlustus
„Kohe, kui muusika mängima hakkab, tuleb tantsukibelus peale ja pühib vähemsalt selleks korraks valu kontidest minema," räägib kuus aastat „Särtsakates seeniorides" tantsinud Helve Idavain.
Kord nädalas kogunevad naised Pajusti klubisse seeniortantsu tantsima. Tullakse juba veerand tundi varem, et saaks enne tantsimist mokalaat maha peetud ja viimased külauudised vahetatud. Trenn on püha, see on aeg tantsimiseks.
Aja jooksul on ühine kooskäimine ja tantsimine naised sõbrannadeks kasvatanud, kellega koos jagatakse rõõme ja muresid.
Tantsitakse paaridena, sest nii saavad sammud paremini selgeks ja juhendada on ka lihtsam. Paaridena tantsimine tähendab aga seda, et paarilist ei tohi alt vedada ja tuleb usinalt kohal käia. Naised käivadki kohusetundlikult kohal - ei ole ju raske kord nädalas end tantsutrenniks kokku võtta. Vaid tõsisem haigus sunnib muidu särtsuse seeniori mõnda aega kodus istuma või kupatab mõneks ajaks haiglasse. Niipea, kui aga tervis lubab, tullakse uuesti tantsima.
Tantsurühma juhendaja Ene Saaberi sõnul on seeniortants Euroopa liikumine, ekstra eakatele välja mõeldud tants, mis arvestab eakate ealisi iseärasusi. „Saksamaal harrastatakse seeniortantsu ka hooldekodudes ja päevakeskustes, korraldatakse suuri ja uhkeid seeniortantsu festivale. Kui inimene enam seeniortantsu tantsida ei jaksa, siis ei pea nemadki jääma tantsuta - neile on välja mõeldud istumistantsud. Inimene peab liikumisest oma elamuse kätte saama, muidu muutub ta väga kurvaks ja elu üksluiseks."
„Särtsakad seeniorid" on olnud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala õppijatele n-ö õppematerjali eest. Näidanud ja õpetanud neile seeniortantsu, et nad ise tööle minnes oskaksid oma hoolealustele seda toredat tantsulist liikumist edasi õpetada. Ene Saaberi sõnul oli noortel tükk tegemist, et tantsud selgeks saada. Tänapäeval on noori, kes ei oska isegi valssi tantsida.
Seeniortants arendab koordinatsiooni, orientatsiooni, tasakaalu, parandab mälu. Aitab sotsialiseeruda. Üksi elades on enesekeskne mõtteviis kerge tekkima. Proovis tuleb ka teisi kuulata, teistega arvestada, see aitab inimese mõtteviisi hoida endiselt paindliku ja tolerantsena. Kaunilt tantsida tähendab üheaegselt tehtud täpseid liigutusi. Täpsed liigutused tähendavad teisisõnu, et ka vanas eas ei saa endale lubada mugandumist, ülejala tegemist. Ja muidugi soovib Ene Saaber, et tema esitrupp kaunilt tantsiks. „Parandan ikka neid, kellest on midagi loota!" Sestap need, kes end enam üldse õpetada ei luba, polegi rühma kauaks jäänud.
Seeniortants on viinud „Särtsakaid seeniore" külla naabritele Rakvere linnapäevadele ja Sõmerule, kaugemale Palale, Vokale, Tallinnasse, Hiiu- ja Saaremaale, aga ka Lätti Jurmalasse ja Cesisesse.
Praegu harjutatakse hoolega kümnendaks Lääne-Virumaa seeniortantsupäevaks, mis toimub Rakvere teatrimäel maikuu lõpus. Sinna on kohale lubanud tulla 16 Virumaa seeniortantsurühma, rahvusvahelist kaalu annavad päevale läti seeniortantsijad.
Sageli mõeldakse pensionipõlvest kui millestki ebamäärasest, mis „minuga kunagi ei juhtu". Rõõmsameelsed ja tegusad eakad, kes elust kõrvale jääda ei taha ja kel peas mitu plaani elluviimist ootamas, on meie, nooremate jaoks parim kink - julgustamaks, et vananemine on elu loomulik osa ja et selleski eas on inimestel oma rõõmud. Elujaatav särtsaks seenior on aga iseenda parim pensionsammas ja tervisekindlustus.
