Saue linn peab väga kaalutletult investeerima
Täna oleme jõudnud oma arengus etappi, kus tuleb teha väga kaalutletud otsuseid, s.h. investeeringute otsused. Millised on siis linna esmavajadused?
Kvaliteetne joogivesi ning tervislik keskkond ehk linna ühisveevärk ja kanalisatsioon - investeeringu maksumus 6,1 miljonit eurot. K.a märtsi kuu seisuga on kogu tööde mahust tehtud töid 586 tuhande euro eest.
Kooli minevate linna laste arv on pidevas kasvutendentsis ning vältimaks uue Põhikooli ja Gümnaasiumi seadusest tulenevates nõuetest vajab linna uut algklasside maja. Vastasel juhul peab koolitöö toimuma kahes vahetuses ning huviharidus enam kooli seinte vahele ei mahu - investeeringu eeldatav maksumus 2,8 miljonit eurot. Tänaseks on uuringute, arhitektuuri ideekavandi ja projekteerimise riigihanke läbiviimiseks tehtud kulutusi ca 8 tuhande euro ulatuses. Siinjuures ei saa märkimata jätta ligi 0,5 miljoni euro suurust investeeringut, mis kulus planeeritava algkoolimaja aluse maa ostule.
Linna tänavad vajavad renoveerimist ning uus algkoolimaja läbimurret endise Politseimaja suunas ehk Tule põiki - investeeringu eeldatav maksumus 1,4 miljonit eurot. Tööde teostamise leping sai allkirjastatud juba 2011 aasta lõpul, kuid külm pani pidurid peale tööde alguspäevale. Täna on alustatud mulltöödega.
Lasteaia vana osa konstruktsioonid on sedavõrd amortiseerunud, et ilma tõsise renoveerimiseta muutub hoone kasutamine peagi võimatuks - investeeringu eeldatav maksumus 0,7 miljonit eurot
Investeeringuid vajavad elu- ja looduskeskkond (sh jäätmeplatsi ehitus), -kultuurivaldkond (sh Muusikakooli ja Noortekeskuse inventar), ja haridusvaldkond (sh sh koolimaja ventilatsioon, küttesüsteemid, ujula ) - investeeringu eeldatav maksumus 0,5 miljonit eurot.
Kokku vajab Saue linn kõige plaanitu ellu viimiseks lähima viie aasta jooksul investeeringuid kogumahus 11,5 miljonit eurot, sealjuures kohe esimese kolme aasta investeerimise vajadus on 10,4 miljonit eurot. Siinjuures toon võrdluseks, et 2012 aastaks prognoositav tulumaksu laekumine on 4,3 miljonit eurot.
Investeeringuid oli kavas rahastada erinevate katteallikatega. Esialgselt on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetusena kavandatud 5,9 miljonit eurot, mis läheks enamuses ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks. Sealhulgas allkirjastasin 22.märtsil laenulepingu Keskkonnainvesteeringute Keskusega 926 tuhande euro suuruse laenu saamiseks. Kõikide muude tegevuste katmine on võimalik ainult pikaajalise pangalaenu võtmisega ehk 5,1 miljonit eurot. Lisaks tuleb kasutada linna oma- ehk eelarvelisi vahendid 0,5 miljoni euro ulatuses.
Saue linna tegelik laenuvõime sõltub otseselt linna põhitegevusest ehk kohustustest, mis riik on linnale pannud. Kohalike omavalitsusüksuste finantsjuhtimise seaduse järgi võib linna võlakoormuseks olla kuni 60 protsenti põhitegevuse tuludest. Kui eelseisvatel aastatel ei taastata kohalikele omavalitsustele 11,93 protsendilist tulumaksu eraldist ja jääb kehtima 11,4 protsenti, siis vähenevad linna põhitegevuse tulud prognoositavalt veel ühe miljoni euro võrra. Loota ei saa ka Saue linna maksumaksjate arvu olulisele kasvamisele. Pigem oleme tagasi 2005 ja 2006 aasta vahel. Vt. tabel 1
Tabel 1. Saue linna maksumaksjate keskmised arvud 2005-2012 (jaan)
| Aasta | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jaanuar |
| Maksu-maksjaid | 2664 | 2851 | 3002 | 3083 | 2896 | 2835 | 2787 | 2737 |
Üks miljon eurot on Saue linna eelarvele suur summa. Võrdluseks: aastane omatulu haridusteenuse müügist (sh lasteaia-, muusikakooli- jt tasud) on 0,7 miljonit eurot, aastane kulu sotsiaaltoetustele-teenustele ja mittetulundustegevuse toetamiseks on 0,4 miljonit eurot, aastane kulu kõikide ruumide ja territooriumide hoolduseks (sh ruumide küte, elekter, jooksev remont, tänavate hooldus jms) kokku on 0,8 miljonit eurot.
Tulenevalt seadusest saab laenuvõimet suurendada kuni 100 protsendini põhitegevuse tuludest sel juhul, kui põhitegevuse tulud ületavad põhitegevuse kulusid vähemalt 16,6 protsendi võrra (2012 aastal peaks see olema 1 miljon eurot). Saue linna 2012 aasta eelarves põhitegevuse tulude ülekaalu põhitegevuse kuludest praktiliselt ei ole (0,07%) ning prognoosi alusel ei teki ka järgnevatel aastatel ja netovõlakoormus võib olla kuni 60%, vt tabel 2
Tabel 2. Finantsnäitajad 2011-2016
| 2011 tegelik | 2012 eelarve | prognoos | ||||
| 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | |||
| Põhitegevuse tulud | 5,9 | 6,1 | 6,6 | 6,9 | 7,3 | 7,7 |
| Põhitegevuse kulud | 5,5 | 6,1 | 6,3 | 6,6 | 6,8 | 6,9 |
| Põhitegevuse tulem | 0,4 | 0 | 0,3 | 0,3 | 0,5 | 0,8 |
| Investeeringute vajadus | 1,1 | 8,1 | 2,3 | 0,7 | 0,1 | 0,1 |
| PUUDUJÄÄK (-), ÜLEJÄÄK (+) | -0,7 | -8,1 | -2,0 | -0,4 | -0,4 | +0,7 |
| Investeeringute katteks võetavad laenud | 0 | 2,4 | 2,1 | 0,7 | 0 | 0 |
| Netovõlakoormuse ülemmäär | -30% | 30% | 54% | 58% | 49% | 40% |
| Seadusega lubatud netovõlakoormuse ülemmäär | 60% | 60% | 60% | 60% | 60% | 60% |
Kuidas kokku võtta kõike eeltoodut?
Kõikide eelnevate aastate tehtud ettevalmistustöödega oli saavutatud seis, et mõistliku ja väga kaalutletud eelarve käsitlemisega on võimalik linna terviklikult edasi arendada, ilma, et kannataks linnakodanik.
