• Kasvatuse tulemusena laps kasvab „individualistist" sotsiaalseks teistega arvestavaks olendiks. Laps kasvab läbi suhte, mitte läbi sõnade.
  • Kuni kümnenda elukuuni on laps „emal kätel", kogu aeg peab ema (hoidja, isa) lapse jaoks olemas olema.
  • Kuni 1 aasta ja 8 kuuni on lapse jaoks kõik inimesed asjad. Neid vaadatakse, katsutakse, hammustatakse, et näha, kas on ka põnev „asi", kas ja kuidas „asi" reageerib. Kui laps sind hammustab, ära reageeri, ole lihtsalt „mittehuvitav asi".
  • 1 aasta ja 8-kuune vaatab peeglisse ja saab aru, et sealt vaatab vastu ta ise. Teine laps ei ole enam asi, vaid hakkab muutuma aina enam inimeseks, kellega arvestada. Nii hakkabki laps muutuma sotsiaalseks olendiks.
  • 2 aasta ja 5-kuuse jaoks on olemas mina ja maailm, maailm toimib ainult tema jaoks. Vanem õpetab last läbi oma piiride.
  • 3-aastasel tekib jonn: nii kasvatab ta oma tahet. Kui laps jonnib poes ja keegi vaatab vanemat halvustava pilguga, võib kritiseerijale vabalt öelda: „Mu laps õpib praegu oma tahet kasutama!". Nii õpib laps alluma. Pärast on tal lihtsam hakkama saada lastekollektiivis. Mida autoriteetsem on vastaspool, seda rohkem laps temaga jonnib.
  • Jonnikriisis (3-aastase kriis) paneb vanem piirid maailma minekul. Laps õpib sellega kannatlikkust.
  • Kiires maailmas võta aega iseendale, meenuta vanatädi Maalit, kes elab rahulikult metsatalus, ära „vibreeri" kogu aeg (ka mõtetes mitte), siis on rahulik ka su laps.

Uuel loengul juba uued mõtted. Oled teretulnud meiega ühinema noortekeskuses 8. märtsil kella 10-12, teemal „Lapse sensomotoorse arengu jälgimine Emmi Pikleri järgi".

Info telefonil 6790196 või meiliaadressil anneli@saue.ee.