„Tegemist on ainsate sellesuunalise teenuse pakkujatega kogu Harjumaal, kus on kogemustega personal ja klientuur, kuid tegutsemise jätkusuutlikkus on ohustatud ebastabiilse finantseerimise tõttu," selgitas sotsiaalosakonna juhataja Mare Jallai.

Kuigi erihoolekande kulude katmine on olemuselt riigi kohustus, on riikliku finantseerimismudeli alusel toetust saavate puuetega inimeste järjekord väga pikk. Samas on lähedastele omast taskust puudega pereliikme hooldusele andmine tihti ülejõukäiv.

Olukorras, kus teenuse järgi on olemas tegelik vajadus, on olemas ka toimiv struktuur selle rahuldamiseks, on Jallai hinnangul oluline kokku leppida, millistel tingimustel on omavalitsused valmis teenuseid rahastama, sõltumata sellest, milline on omavalitsuste seaduslik kohustus selles valdkonnas.

Arutelul osalenud küll kinnitasid omavalitsustepoolse rahalise panuse vajadust, kuid tehtud ettepanekule planeerida 2014. aasta eelarvetesse toetussummad ja töötada kõikides omavalitsustes ühtselt välja vastav toetusliik vähemalt kuni 430 eurot kuus hooldusel oleva kliendi kohta, on reageerinud ainult kolm omavalitsust.

Kuusalu vald ja Saue linn kinnitavad oma valmisolekut vajaduse tekkides tasuda oma kodanike eest kokkulepitud kohamaksu, kuid vastavat toetuseliiki oma määrustesse ei ole praegu lisanud. Keila linn on lubanud muudatuse ka õigusakti teha.

Püssi ei ole siiski põõsasse visatud ja peale seda, kui Haraka Kodu esindajad on saanud teemat omavalitsustega ükshaaval läbi arutada, loodetakse viimased veelkord laua taha kutsuda ning võimalikke konkreetseid samme arutada.

Lääne-Harjumaal elab umbes 1000 raske ja sügava puudega inimest.