Saue linna puhul, kus aastatel 1989-2000 kasvas elanike arv 12,8% ja 2000.-2011. aastani 11,2%, võib rääkida stabiilsest kasvust. Saue vallas kasvas elanike arv 1989.-2000. aastani 13,8% ja 2000.-2011. aastani 46,5%. Siin saab rääkida elanike arvu kiirenevast kasvust. Elanike arvu üle 10-protsendiline kasv kümne aasta jooksul on oluline kasv. Kasvu üle 40% võib nimetada hüppeliseks.

Saue valla ja linna rahvaarvu kasv on seotud Tallinna lähedusega. Lähimaks kümnendiks ehk siis järgmise rahvaloenduse tõenäolise toimumise ajaks, ei ole mingit põhjust prognoosida Saue vallale ja linnale rahvaarvu langustrendi. Tõenäoliselt jätkub kiire kasv, arutleda võib selle üle, kui kiire see on. Enamik Eesti rahvastiku kohta tehtud prognoose räägivad rahvaarvu jätkuvast kahanemisest. Ka lähikümnendil säilib olukord, kus Eesti rahvaarvu ning Saue valla ja linna rahvaarvu muutus on erisuunaline ehk siis Saue vallas ja linnas tuleb lahendada hoopis teistsuguseid probleeme kui enamikus Eesti kohalikes omavalitsustes.

Kui vaadata eraldi Tallinna vahetu ümbruse omavalitsusüksusi, siis oli aastatel 1989-2011 Saue vallast kiirem rahvastikukasv Viimsi, Kiili, Harku ja Rae vallas. Saue linnast oli selle rühma omavalitsusüksustes rahvaarvu kasv aeglasem vaid Maardu linnas.

Võib öelda, et Saue piirkond asub kiire rahvastikukasvuga piirkonnas, kuid kasvupiirkonna sees on Saue keskmisel või isegi tagasihoidlikul positsioonil. Kas see on hea või halb, on hinnangute küsimus. Autorite arvates on tegemist pigem hea positsiooniga.

Keskmine näitab ainult keskmist ja keskmine võib olla väga eriilmeliste protsesside tulemus. Nii on ka Saue valla rahvaarvuga. Aastatel 2000-2011 kasvas valla rahvaarv hüppeliselt, sh Alliku külas lausa seitse korda, kuid kahes valla külas (Pällu ja Tagametsa) rahvaarv vähenes (joonis 1). Veelgi täpsema pildi rahvaarvu muutumisest annab ruutkaart (kaart 1), kust on näha, et ka väheneva rahvaarvuga Tagametsa külas on oma väike kasvupiirkond, et enamik Saue linnast on kasvava rahvaarvuga ala, et Saue valla põhjaosa on kasvava, lõunaosa aga pigem kahaneva rahvastikuga ala, et kõige rohkem on Saue valla territooriumil selliseid statistilisi ruute, kus rahvaarv on suhteliselt stabiilne.

Rahvaarvu muutumisega kaasnevad muutused rahvastiku paiknemises. Saue rahvastiku paiknemist 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel iseloomustab rahvastiku koondumine Laagri aleviku ja Saue linna teljele, Saue valla lõunaosa hõredam ja hõrenev asustus võrreldes valla põhjaosaga, Laagri aleviku ja osa Alliku küla muutumine (või eesolev muutumine) Tallinna äärelinnaks (kaart 2).