Eelisteks hind ja väljaarendatud elukeskkond

Tänaseks on maatükk jagatud 17 eraldi kinnistuks, viis neist on era-,11 paarismaja ja üks ärihoone funktsiooniga. Kinnistuteni on toodud või toomisel liitumispunktid veele ja elektrile, ehitusõigus on olemas, kasutusele jääb olemasolev tänavavõrgustik. Aprillikuus hakatakse arenduspiirkonda müüki panema. „Põhimõtteliselt oleme võtnud selle projekti juures tõesti klassikalise kinnisvaraarendaja rolli. Müüme valmisoleva infrastruktuuriga krunte ja see on Eesti kontekstis eramuarenduse maksimumtase, tihti müüakse ju õhku,“ sedastab Pungas. Hooneid peale ehitama ei hakata, sest Pungase sõnul on keeruline prognoosida inimeste soove ja vajadusi.

Üksikkrundid lähevad müüki oksjonikeskkonnas 40 000-eurose,paarismajakrundid 50 000-eurose alghinnaga. „Siinsamas kõrval on üksikelamukrundid müügil poolesaja tuhandega, nii et sellel arendusel võiks olla väike hinnaeelis. Ja kui võrrelda vaid viie kilomeetri kaugusel oleva Laagri piirkonna hindu, siis vahe võib olla lausa kahekordne,“ reklaamib valla kinnisvara projektijuht Siisike Lehtsi. Ta nimetab eelisteks veel ka tulevase ühendvalla keskuse Saue linna lähedust, kus teenused kauplused kõik lähedal ja pealinnagi viib rong mõneteist minutiga. On kergtee ja metsatukad, on laste mänguväljakud ja juba toimiv elukeskkond kõrval.

„Kinnisvaraspetsialistid on nimetanud keskmise palgatöötajatest pere (kaks tööl käivat inimest) eluaseme ostuvõimeks (koos laenuga)kuni 240 000 eurot. Kui maja ehituseks arvestada umbes 100 000,siis Välja elurajoonis saaks kodu kätte 150 tuhande euroga ehk siis on võimalus ka hinnatundlikumal kliendil,“ arvab Pungas.

Praegu elab Välja elurajoonis umbes 100 inimest, kui valla arendatav piirkond 27 eluasemega täismahus omanikud leiab, kasvab elanike arv poole võrra. Välja külaseltsile on kõik planeeringut puudutavad materjalid samuti edastatud, vastuväiteid Pungase sõnul ei ole tulnud.

„Kinnisvaraportfellis“ objekte rohkemgi

Kinnisvara projektijuhi koostatud tabelis on veel ligi 60 maatükki või hoonet, mida valla arenguks vaja ei ole ja mida lähiaastatel realiseerima hakatakse. „Võimalusi, kuidas omavalitsuse varade hulka mõni kinnisvara satub, on mitmeid. Räägitud Välja elurajooni puhul vald tõesti ostis kinnistu, nähes seal piltlikult võimalust pankrotistunud arendajalt raha kätte saada, sellega võeti toonases kinnisvara situatsioonis teatud risk.

Palju tavalisem on see, et vald on omanikuks näiteks ühismajandite likvideerimisel üle tulnud vanadele katlamajadele, garaažidele jms. Mõni korter või maja tuleb valla omandisse, kui endine omanik sureb ja pärijaid ei ole. Igaühe puhul tuleb eraldi otsustada, on seda valla arenguks vaja. Kui ei ole, kas siis on mõttekam müüa või välja rentida, “toob Pungas näiteid. Teistmoodi, aga hea näide on Laagri alevikus asuv rahvasuus kutsutud „valuutapõld“ koolimaja ja raudtee vahel. See oli omal ajal osaliselt riigimaa, mille vald küsis enda omandusse, et sinna tulevikus rajada vallaelanikke teenindavad asutused: kool, tervisekeskus, spordikeskus. Kuna planeeringut tehes selgus, et osaliselt jääb maatükile veel vaba ruumi, otsustati kavandada ka uusi eluasemepindu. Praegu on sinna planeeritud kolm kortermaja ja 16 üksikelamut, lähitulevikus hakatakse ka nendega tegelema.