Tundus, et seekordsel spordipäeval olid osalejaid rohkem kui varasematel aastatel — umbes 250 spordist ja liikumisest lugu pidavat inimest. Kahjuks tuleb tõdeda, et mehi oli vähe — neid võis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Pidulikule avadefileele järgnes Kristiine Linnaosavalitsuse juhi Mihhail Korbi tervitus osalejatele. Omapoolsed soojad soovid tervisepäeva õnnestumiseks andis edasi Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Tugeva aplausi teenis ära ka doktor Vassiljevi juhtmõte — sport on tugeva tervise alus. Nüüd järgnes karatekade etteaste, kes näitasid kuidas on võimalik jagu saada pätist, kes ründab kas noa või revolvriga.

Ja oligi käes aeg, mil kõik need kaks ja poolsada osalejat alustasid ühist tervisevõimlemist. Vaatepilt oli võimas, kuid samas võis tõdeda suuri erinevusi — igaüks tegi harjutusi oma võimete ja oskuste kohaselt, mõnel õnnestus paremini, mõnel veidi kehvemini. Selge oli aga see, et keha sai soojaks ja tuju heaks. Olgu öeldud, et igal linnaosal olid erinevates värvides särgid. Selleks, et sellises rahvahulgas omi ära tunda ja üles leida, kui vaja. Meie helekollased, Saue päevakeskuse logoga särgid olid kaugelt äratuntavad. Natuke tumedamate toonidega särke kandsid Mustamäe ja Kesklinna sport-lased. Meie üritusele olid külla tulnud Tallinna Lepatriinu Lasteaia lapsed. Särasilmsed põnnid esinesid laulu „Põdramaja” saatel.

Kel soovi ja tahtmist oli, sai teada oma vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru taseme.

Edasi sisustasid päeva rahvatantsurühma Vokiratas tantsijad Elena Kalbuse juhendamisel. Kokku esitati viis tantsu. Väga tore oli näha aastates naisi nii rõõmsalt ja särasilmselt oma oskusi näitamas. Kui tervisepäeva alustasime tervisevõimlemisega, siis nüüd asus võimlemist juhendama Arigato spordiklubi treener, väga valju muusika saatel, nii et kümnekonna minuti pärast paljud osalejad olid sunnitud katkestama... ei pidanud tempole vastu.

Oma etteastega rõõmustasid silma flamenkotantsijad, kes said maha kolme tantsuga, kusjuures iga tantsu puhul olid erinevad peakatted. Nende hoogne tants pani seelikud lehvima.

Kui lavale asunud Eve-Mall Saar palus käed tõsta neil, kellel seeniortants võõras pole, kerkis kätemets. Kes sel alal võhikud, neil oli raske staažika õpetaja juhistega sammu pidada ja seeniortantsudes kaasa lüüa. Kätte jõudiski selle päeva kõige põnevam, meeliülendav hetk — loosiga pidi selguma, kellele naeratab õnn, kes sõidab üle lahe Soome, kes saab maiustuseks purgi mett või muud head-paremat. Sauelastest naeratas õnn Vokiratta tantsijale Veerale, kes võib nüüd nii keha kui ka jalgu kreemiga toita. Veera oligi võidu auga ära teeninud, sest tema tegutses kahel rindel: oli rahvatantsija ja kui tants tantsitud, kehastus ümber võimlejakssportlaseks. Veel soosis fortuuna tantsija Tiiut — ta sai võimaluse ööbimiseks hotelli sviidis, kahele inimesele.

Kolm tundi oligi nagu linnulennul möödunud. Tervisepäeva lõppedes ei jagatud küll diplomeid, kuid kõiki gruppe tänati kingikottidega, millest leitud banaanid maitsesid imehästi.

Hästi läbimõeldud ja suurepäraselt korraldatud tervisepäev süvendas veendumust, et spordiga alustada pole kunagi hilja. Suur elamus oli juba seegi, et sellises nüüdisaegses suures spordisaalis sai võimelda, tantsida, teisi vaadata ja ennast näidata.

Suur tänu Kristiine linnaosa valitsusele, kes selliseid sisukaid ja väga vajalikke tervisepäevi korraldab ja meid osalema kutsub. Tänusõnad kuuluvad ka Elenale, tänu kellele meil oli võimalus seal osaleda.