See maagiline jaanituli…
22.juunil kutsuti peolisi kokku lähemalt ja kaugemalt, muuseumi kõik näitused olid avatud, huvilised said meisterdada saunavihta, sepistada grillvarrast, voolida puukulpi, katsetada kartulitrükki, valmistada-maitsta koorekomme... Rahvast liikus territooriumil ohtrasti, siinsete tegemiste vastu tunti huvi ja pidevas muutumises asutus pakkus ilmselt paljudele uusi üllatusigi.
Kui laudahoone katuse taha vajuva päikese heidetud vari areeni tsementplatsi enam-vähem pooleks mõõtis, andis õhtujuht Kaarel Tuvike kokkutulnuile teada kontserdi algusest. Kihnust oli kohal väsimatu Virve ja tema pereansambel, hoogsalt lõi kaasa Audru Jõelaevanduse Punt, folkloorirühm Haavikuemandad kutsus rahvastki tantsu tatsutama, lastele pakuti päris oma tantsupooltundi, aga pisikesed pidulised sõelusid varmasti ka hiljem tantsijate vahel - oligi tõeline perepidu, suured ja väiksed üheskoos ning rõõmsad. Jaanituli lõõmas eemal lõkkeplatsil ja rahvast oli kogu areen piripardani täis. Oli tõeliselt rahvarohke folklooripidu, esinejad tundusid kõigile meeldivat ja pealegi lubas ilmajaam järgmiseks päevaks laussadu ning mitmed peolised tunnistasid, et tahtsid ikka ilusa-ilma-jaanipidu. Muuseumi perenaine Merli Sild tunnistas muigelsui, et temal sai sedapuhku Taevataadiga vettpidav leping sõlmitud.
* * *
Ehedat laulu ja tantsulusti vallarahva jaanitulel Reolas
Jaanilaupäev on ikka üllatanud meid vihma, vikerkaare või tugeva tuulega, nii ka sel aastal. Kultuurimaja toimekal meeskonnal tuli otsustada, kas ehitada jaanipeoks lava õue või ehtida olemasolev lava kultuurimajas. Kuna taevas jäi ühtlaselt halliks, vihma endiselt sadas ja arvestades taidlejate, pillimeeste ja külaliste soove otsustati pidutseda kultuurimajas.
Kontsert algas tantsuga „Oige ja vasemba", mida tantsisid Reola naisrahvatantsurühm ja memmede tantsurühm. Silmailu ja hingestatust pakkus publikule naisrühma „Rätitants". Ehedat laulu ja tantsulusti jagus memmede laulu- ja tantsurühmal kogu kontserdi vältel. Rahvalike viiulipaladega astus üles Gerda Peda. Ei puudunud ka jaaniüllatus!Õhtujuht kutsus lavale „KannelAnne ja sõbrad". Esmakordselt astus rahva ette omavalmistatud väikekandlega Anne Oona, kaasas sõbrad ansamblist „So-Le". Anne eestlaulmisel lauldi rahvalaulustiilis laule, mida kuulajad vaimustunult vastu võtsid.
Ja oligi aeg mängudeks, mida põnevusega oodati. Mängu- ja õhtujuht Tarmo Lamp, kes on saanud lausa kohaliku rahva lemmikuks, oskab publikut kaasata uutele ja põnevatele mängudele. Mänge ja mängijaid jagus terveks õhtuks. Lustisid nii lapsed kui täiskasvanud.
Õige ja värvika jaanitunde annab sellel maagilisel õhtul jaanituli. Presidendi süüdatud võidutuletõi Tartu maakaitsepäevalt Ülenurme valda abivallavanem Haljand Kaasik. Reolas süütasid jaanitule kõige vanem ja kõige noorem piduline. Valgus, mis pargist kaugele helendas, kutsus rahva tantsule. Laval ootas ansambel „Nukker Kukeke".
Suur tänu Ülenurme Vallavalitsusele, kõikidele esinejatele ja ringijuhtidele, jaanilõkke meistritele firmast „Ülenurme Teed" (jaanilaupäeval süüdatud lõke hõõgus veel jaanipäevalgi), OÜ-le „Olme", OÜle Xell Light, turvafirmale AS G4S - nende panus on jaanipeo korraldamisel hindamatu.
SILVI NEPS, kultuurimaja juhataja
* * *
Kui Reolas jaanituli süüdatud ja peolised üle vaadatud, läks ilmselt mitmeski paigas lokaalse tähtsusega jaanipidu veel edasi. Ka meie külatanumal põles pisike jaanilõke. Naabrimees tassis hanguga varem maha pügatud ja hunnikusse tassitud hekilatvu lõkkesse, uued tulelised tõid kes puid, kes salatit-šašlõkki. „Fix" laulis raadiost iga natukese aja tagant „Jaanipäeval rinnuni on rohi", lasime meiegi spontaanset laulu, tegime tsipake tantsugi - hea ja kogukondlik tunne oli, põu paisus rõõmust hääde naabrite üle ja mõnusas ühtehoiutundes. Raudteeheki kõrged kased kohisesid niiske jaaniöö tujukas tuules, lõkkeleek viskles ning tantsiskles öösinise taeva taustal - Eestimaa mitmepalgeline suvi oli alanud. Naabrite valge hobu oli kõhu tervistavat jaanikuu rohtu täis nosinud ja tukkus kuskil - ootas ehk printsi, kes tema seljas unelmate neidise juurde ratsutada sooviks... Võimalik, et kusagil korjas keegi seitset sorti lillesid ja poetas neid salakesi padja alla; võimalik, et keegi seedis sel ööl soolast silgukõhutäit ja ootas oma unenägudesse hella hingega vastassooesindajat, kes kopsikuga janusele juua ulataks ja hiljem kosjaviinadega kambrisse astuks... Meie rahva folkloor on täis imelisi uskumisi, mis selle ööga ajast aega kaasas käinud.
Oli ilus öö, algas kaunis suveaeg - ja kohekohe tulevad ju jõulud ja siis jälle uus jaanipäev. Carpe diem (kasuta päeva) - nõnda soovitas Horatius oma oodis.
MAIRE HENNO
