Selgituseks “salastatud” dokumentidele
Skandaali käivitajateks olid anonüümse kodaniku poolt Äripäevale laekunud käskkirjad, mis puudutasid Harku vallavalitsuse töötajate puhkusekompensatsiooni ning kogu kollektiivile määratud preemiat.
Samuti juhtis anonüümne vihjaja väljaande tähelepanu sellele, et kõnealuste käskkirjadega on vallavanem ühtlasi endale toetust ja preemiat määranud.
Kuna Harku vallavalitsus on seisukohal, et ajakirjanduses ei kajastatud antud teemat erapooletult ja objektiivselt, siis soovime siinkohal vallaelanikele olukorda omalt poolt selgitada.
Ametnikud ja töötajad
Tänu kõlavatele lehepealkirjadele ja pealiskaudsele käsitlusele jäi paljudel inimestel mulje, justkui püüaks vallavalitsus varjata oma ametnike sissetulekuid. Vallavalitsuse personalijuht Kaile Põldme sõnul on Harku vallavalitsuse kõnealused käskkirjad määratud asutusesiseseks kasutamiseks ning seda eelkõige isikuandmete kaitse seaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud isikuandmete kaitse põhimõttest lähtuvalt, mitte soovist võimaldada vallavalitsusel avalikkusele varjatult töötasudega opereerida.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt kuuluvad avaldamisele ametiisikute palgad. Need avaldatakse Harku valla kodulehel nii nagu seadus seda ette näeb ning sealt on võimalik täpselt näha kõigi ametiisikute sissetulekuid, eraldi real on kajastatud nii põhipalk kui lisatasud. Kõik möödunud aasta tulud avaldatakse kodulehel järgneva aasta 1. aprilliks.
"Ühelt poolt on kahtlemata oluline avaliku asutuse tegevuse läbipaistvus ja selgus, teisalt tuleb personalikäskkirjade puhul silmas pidada ka seda, et tööandjana vastutab vallavalitsus selle eest, et töötajate isikuandmed oleks seaduse kohaselt kaitstud," räägib Põldme.
Nii näiteks ei ole üheski avaliku sektori asutuses kohustuslik kõigi töötajate palkade avalikustamine, see kohustus puudutab vaid ametiisikuid, kelle peamiseks tunnuseks on see, et nad osalevad avaliku võimu teostamises. Ehk et neil on õigus osaleda valla juhtimises, teostada järelevalvet, valmistada ette eelnõusid ning menetleda süütegusid.
Töötajad, kes on võetud tööle tehniliste funktsioonide täitmiseks või mõne tugiteenuse osutamiseks, ei ole seaduse mõistes ametiisikud ja nende palgad avaldamisele ei kuulu.
Põldme lisab: "Äripäeva artiklis sensatsiooniliseks pealkirjaks kujunenud 75-aasta pikkune käskkirjade "salastatus" tuleneb sellest, et puhkusetoetuse käskkirjad olid määratud märkega "asutusesiseseks kasutamiseks", kuna sisaldasid ka nende töötajate isikuandmeid, kes ei ole ametiisikud. Kui küsitakse, et aga miks ei olnud sellisel juhul vormistatud kaks eraldi käskkirja - üks ametiisikutele ja teine tugiteenuste osutajatele - siis seda me ei pea otstarbekaks sel lihtsal põhjusel, et ametiisikute sissetulekud avaldame niikuinii."
Ei jõutud määrust muuta
Vallavalitsus on palunud antud juhtumi valguses personalikäskkirjade käsitlemisele seisukohta ka Andmekaitse inspektsioonilt. "Inspektsiooni seisukoht on, et andmed töötasu, lisatasude ja preemiate kohta peavad olema teabenõude alusel kättesaadavad ka nende töötajate osas, kes ei ole seaduse mõistes ametiisikud. Veebilehel neid avalikustama ei pea. Võtame inspektsiooni seisukoha teadmiseks ja järgimiseks. Kindlasti oleme huvitatud sellest, et vallavalitsuse tegevus oleks läbipaistev ja kodanikule arusaadav," ütleb Põldme.
Teiseks põhjustas avalikkuses palju kõneainet ja segadust see, et vallavanem on allkirjastanud toetuse ja preemia määramise käskkirjad, kus sisaldub ka tema nimi. Volikogu liikmetest koosnev valla revisjonikomisjon on juhtinud sellele ka vallavalitsuse tähelepanu ning öelnud, et vallavanem ületab sellise käitumisviisiga oma pädevuse piire.
Abivallavanem Erik Sandla, milline on vallavalitsuse seisukoht? Kas vallavanem on ületanud oma volituste piire allkirjastades kogu vallavalit- suse töötajatele, s.h. ka temale endale makstavate puhkusetoetuste ja preemiate käskkirju?
(Vallavanem Kaupo Rätsepp ei viibi Eestis, et ta saaks ise talle esitatud süüdistusi selgitada - toim.)
Erik Sandla: "Kindlasti mitte. On väga kahetsusväärne, et meediakajastuse tulemusel on inimestel kujunemas arusaam, justkui võiks vallavanem suvaliselt määrata endale lisatasusid. Tegelikult sätestab vallavolikogu poolt kehtestatud määrus, et volikogu esimehe või vallavanema käskkirja alusel kõigile teenistujatele määratud preemiaid või toetusi tuleb samadel alustel maksta ka valla juhile.
Antud juhul on tegemist puhkusetoetusega, mida makstakse ühetaoliselt kõigile vallavalitsuse teenistujatele. Vallavanemal ei ole sellisel puhul mingit võimalust kaasa rääkida toetuse suuruse või maksmise korra osas. Ka varasematel aastatel ja eelnevate vallavanemate ajal on see sarnaselt toiminud.
Siiski on vallavalitsus tänulik, et revisjonikomisjon on selle määruse puudujääkidele tähelepanu juhtinud. Nõustume sellega, et seni kehtinud praktika võib põhjustada huvide konflikti ja paista avalikkuse silmis ebaeetilisena, seepärast oleme omalt poolt juba teinud volikogule ettepaneku määruse muutmiseks.
Kahju, et vallavalitsusele ja volikogule ei antud aega kõnealust määrust muuta ja tekitati sellest ülepingutatud meediakära. Tekib küsimus, kelle huvides see võiks olla."
Harku vallavalitsus palus Andmekaitse inspektsioonilt seisukohta sellele, kas preemiate ja puhkusekompensatsiooni käskkirjade märkimine asutusesiseseks kasutuseks on korrektne või tuleks kõik personali puudutavad käskkirjad avaldada?
STIINA LIIVRAND
Andmekaitse inspektsiooni nõunik
Esmalt on oluline teha vahet dokumentide aktiivsel ja passiivsel avalikustamisel. Korruptsioonivastane seadus räägib ametiisiku palgaandmete avalikustamisest aktiivselt ehk asutuse veebilehel. Avaliku teabe seadus loetleb teabekategooriaid, mis peavad olema aktiivselt veebilehel avaldatud. Ülejäänud osa avalikust teabest, so avalik teave, millele ei ole lubatud seada juurdepääsu piirangut, on mõeldud avaldamiseks passiivselt ehk selline teave avalikustatakse teabenõude alusel.
Kõik personalikäskkirjad ei saa olla määratud sisekorras asutusesiseseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirang tuleb seada igale dokumendile eraldi. Tihti on juurdepääsupiirangu seadmise aluseks eraelulise teabe sisaldumine dokumendis, kuid eraelu puutumatust oluliselt kahjustav tõik ega muu piiranguga teave ei tee veel kogu dokumenti automaatselt piirangualuseks.
Teabenõude täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et küsitud dokument/teave sisaldab muu hulgas piiranguga teavet. Kui on võimalik, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale küsitud dokumendist/ teabest, mida piirang ei puuduta.
Sama käib ka puhkuse käskkirjade kohta. Teenistuja puhkuse fakt iseenesest ei ole piiranguga teave. Kuid eraelu puutumatust võib kahjustada puhkuse andmise põhjus kas puhkusekäskkirjas või selle alusdokumendis, nt lisapuhkus lapsinvaliidi kasvatamise eest, rasedus- ja sünnituspuhkus jne. Eraelulise põhjuseta tavalise puhkuse määramise alus (nt põhipuhkus, lisapuhkus teenistusstaaži eest) ei ole piiranguga teave.
Teabenõude korras on võimalik välja nõuda dokumente töötasu ja hüvitiste kohta, kui isik saab tasu ja hüvitisi riigi, omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvest.
Seega ka isikutele, kes ei ole seaduse mõttes ametiisikud (tugitöötajad ja tehnilised töötajad), makstavad preemiad, hüvitised ja lisatasud, kui nad makstakse kas riigi- või kohaliku omavalitsusasutuse vahenditest, on avalik teave.
AIN KABAL
Volikogu revisjonikomisjoni esimees
Revisjonikomisjon koostas 23. veebruaril 2012 revisjoniakti ning esitas selle vallavalitsusele seisukoha võtmiseks puutuvalt puhkusetoetuste ja rahaliste preemiate maksmist vallavalitsuse töötajatele. Revisjoniaktis leidsime, et praktika, kus vallavanem otsustab iseenesele preemia määramist, vajab muutmist. Kõneksolnud toetuste ja preemiate maksmise kehtiv kord on mitmetimõistetavalt sõnastatud ega ole üheses kooskõlas kehtiva seadusega. Vallavalitsus on märtsi alguses edastanud revisjonikomisjonile omapoolse seisukoha ja ettepanekud, kuidas muuta seni kehtinud kord täpsemaks ja kooskõlla hea tava ning seadusega.
Seega on praeguseks hetkeks vallavalitsus esitanud oma seisukohad ning järgmises etapis tuleb Harku valla teenistujate palgatingimuste määruse eelnõu arutlusele volikogus. Kuna menetlus ei ole veel lõppenud, siis lõpliku seisukoha saab volikogu anda alles peale seda, kui istungil on teema läbi arutatud ja kõiki poolt- ning vastuargumente kaalutud.
