Sibulatee oli avastamist väärt
Sibulatee on kolme kultuuri kohtumispaik. Südamlikud vene vanausulised oma ridaküladega, eesti talupojakultuur läbi Juhan Liivi talumuuseumi ning baltisaksa suursugust aega demonstreerib vastrenoveeritud muinasjutuline Alatskivi loss.
Hingekosutust pakkus vanausuliste kultuurilugu ning Kolkja muuseumi ja Varnja palvela külastamine. Enim jäid meelde tihedalt maju täis pikitud külatänavad ja keskmisest tunduvalt kõrgemad sibulapeenrad. Otse loomulikult ei jäänud meil maitsmata Peipsi kurk nii hapendatult kui värskelt ja suitsukala, mida igaüks ka koju kaasa ostis.
Meie reisi esimene peatuspunkt oli rokokoostiilis sisekujundusega Põltsamaa loss, mis ehitati 1770. aastal endise linnuse varemetele. Lossihoovis asub Põltsamaa muuseum ja veinikelder, kus sai degusteerida Põltsamaal valmistatud veinisorte ja Põltsamaa roosiaia rosaarium.
Järgmisena värskendasime oma mälu „Kevade" radadel Palamusel ja külastasime Siimusti keraamikapoodi, kust lahkusime priskete ostudega.
Järgmine pikem peatus oli Kääpal Kalevipoja muuseumis, mis on rajatud endisesse koolimajja. Kääpa on tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kolmes toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale; kodulootoas on eksponeeritud meie esivanemate tööga seotud esemed; hariduselu tuppa on koondatud koolipingid erinevatest aegadest koos vastavate õppevahenditega; punane tuba kajastab nõukogude võimu perioodi; EV toas on lühiülevaade Eesti Vabariigi sünnist; õppevahendite ja õppetehnika tubades on eksponeeritud huvitavaid õppevahendeid; käsitöötoa väljapanek hõlmab naiste käsitöid ja käsitöövahendeid 20. sajandi algusest; "kong" on näide, kuidas nõukogude võimu kasutas inimeste suhtes vägivalda. Lisaks on muuseumihoone ees muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga.
Koostöös peitub jõud
Ööbimiseks olime valinud hästi restaureeritud külalistemaja Marjan Majad Peipsi rannikul, mida peab soome päritoluga Marja Korpimäki. Õhtu veetsime mõnusasti koos Sibulatee võrgustiku inimestega (ka majaperenaine kuulub sinna). Võrgustikku hoiavad koos MTÜ Sibulatee eestvedajad.
Üks neist, Triinu Akkermann, meie giid ja õhtuse seminari läbiviija kõneles, et Sibulatee mõte tekkis Peipsiveere aktiivsetel ettevõtjatel, kes olid omavahel koos istunud, ümarlaudades arutanud ja leidnud, et koostöös peitub jõud. Toimival koostööl on vaja eestvedajat, nii tehtigi ettepanek hakata üles töötama koostöövõrgustikku. Loodi MTÜ Sibulatee - kutsuti kohalikud ettevõtjad kokku, kirjutati Leader programmi esimene projekt, mille sisuks olid ühised ümarlauad, koolitused, õppesõit, trükised, koduleht ja alustati ühist turundamist. Tänaseks on koostöö toiminud juba kaks aastat.
Sibulateelised armastavad oma kodukohta ning säilitavad Peipsiveere mitmekülgsuse külastajatele turismiteenuseid pakkudes. Võrgustiku peamiseks eesmärgiks ongi kogu piirkonna turundamine läbi ühise märgise „Sibulatee", sest sel viisil hoitakse kokku iga üksiku ettevõtja aega ja raha ning ühise suure märgina on ka lihtsam silma paista. Kõik see nõuab aga koolituste ja arendamise abil pidevat sisemist arengut. Viie aasta pärast tahetakse olla Eestis turismisihtkoht number üks!
Meie tutvustasime lähemalt Põlli küla ettevõtmisi ja arengut, samuti külaliikumist Märjamaa vallas ning selgitasime Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse köögipoolt. Sibulatee võrgustiku inimestele pakkus huvi külaliikumine Märjamaa piirkonnas ja Raplamaal ning nad soovivad kindlasti tulla kohapeale kogemusi vahetama ja meie tegemistega süvitsi tutvuma.
Koos veedetud õhtust jäi kõlama mõte, et kui piirkonnas on koos palju huvitavat ning seda pidevalt edasi arendada piirkonda uusi teenuseid tuues, meeldejäävaid üritusi luues ja pidevalt koostööd tehes, ei tundu küla turismindus kättesaamatu olevat.
Meie õppereisi toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Leader programm ja Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus.
