Sillamäe stalinistlik osa tahetakse tervikuna kaitse alla võtta
“Muinsuskaitseala moodustamine on kahtlemata üldplaneeringu kehtestamisest pikem protsess, mistõttu on esmaseks eesmärgiks arhitektuuriliselt väärtusliku kesklinna kaitse meetmed kehtestada üldplaneeringu tasandil, et sellelt oleks edaspidi võimalik edasi liikuda riiklikule kaitsele. Riikliku kaitse kehtestamise eesmärk pole kindlasti bürokraatia suurendamine, vaid Sillamäe kui Eesti kontekstis väga unikaalse arhitektuuriansambli esiletõstmine ja selle pikaaegsele säilitamisele kaasa aitamine,” ütles Põhjarannikule muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.
Sillamäe kesklinn ehitati tervikliku uusklassitsistliku linnana välja 1940. aastate teises pooles, 1949. aastal sai Sillamäe ENSV ministrite nõukogu arhitektuuri alal I preemia. Sillamäest kujunes Eesti oludes ainulaadne linn, mis kandis uhket nimetust − heakorrastatud linna tüüpi tööstusasula.
Linna jõuti mõne aastaga ehitada 70 kahe- ja kolmekorruselist ja 280 ühekorruselist elumaja, 12 hoonest koosnev haiglakompleks, mitu lasteaeda ja -sõime, keskkool, kultuurimaja, kaks kinohoonet, täitevkomitee hoone, kauplusi ja sööklaid. Pärast sõja lõppu maatasa tehtud asula kohale oli mõne aastaga ehitatud terviklik ja esinduslik linn.
Nõukogude ajal oli Sillamäe kõige salajasem asustatud punkt Eestis. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sai sisse ainult erilubade alusel. Kõige selle põhjuseks oli linna rajatud täiesti salajane sõjatööstus. Kuna Sillamäe oli privilegeeritud seisus, sai seal stalinismi arhitektuuriideaale ellu viia luksuslikumalt ja kiiremini kui kusagil mujal.
Loe edasi Põhjarannikust.
