Saja aastaseks saav sünnimaja vajab hädasti remonti, kõik traktorid on kas vanad või isetehtud ja tootmistegevust tavamõistes pole ka mitte. Seda paarisada leivakakku ja karaskipannitäit ei saa ju talu nime väärivaks tootmiseks pidada. Suurem osa asju talus on ikka väga vanad.

Kuid Aadu ei olnud vaid asiselt mõtlev taluperemees. Oma raske töömehetee lõpul jõudis ta otsusele, et tema talu peab saama kohaks, kus lapsed vanaaja elust teada saavad. Ning see soov on kenasti täide läinud. Lapsed tulevad Sillaotsale ja võtavad ka vanemad ning vanavanemad kaasa!

Muuseumi tegevuseks vajalike hoonete ehitamisega tegi Aadu ise algust ning sai neist valmis kolm: veovahendite kuuri, sepikoja ja linaruumi. Jüri Kusmini ettevõtmisel on sellele lisandunud fondihoidla, näituseküün ja värkstuba, lisaks veel vajalikke abihooneid (kus isegi keiser jala käib!). Kokku juba kümmekond erinevat katusealust. Järgmised hooned on viimase kümne aasta jooksul jäänud paraku vaid projektide tasemele, aga nüüd ajab nende ehitusasja juba terve vald.

Muuseumi varad on kasvanud 16 500 esemeni, dendroparki on lisandunud uusi puu- ja põõsaliike. Aadu kirjatööd on publitseeritud elektrooniliselt. Laste õpetamisest on arenenud sotsiaalpedagoogika ja rahvapedagoogikaga kontseptsioonid.

Sellest võib meie pedagoog Liivi Miil rääkida viisil, mis ka suured muuseumid kuulama paneb. Igal aastal külastab Aadu kodutalu üle kolme ja poole tuhande inimese ning mitte ainult Eestimaalt.

Siiski peame tunnistama, et ümbritsev elu ja muuseumikülastajate soovid on kasvanud meie võimalustest kiiremini. Selleks, et Aadu pärandit ka järgnevate aastate jooksul edasi lasteni kanda, peab ka väike muuseum olema
haridusasutus
. Et ümbruskonna rahva tee Sillaotsa tallu ei rohtuks, tuleb erinevaid rahastusvõimalusi kasutades ehitada muuseum välja
aastaringselt kasutatava kogukonnakeskusena
(vaba aja veetmise, erinevate ürituste korrladamise ja elukestva õppe võimalustega). Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et maailm on muutunud järjest väiksemaks. Sillaotsa Talumuuseum on ainus Eesti talumuuseumitest, mis paikneb riigi suurima turismimagistraali - Via Baltica vahetus läheduses.

Vaid
rahvusvahelise turismiobjektina
saame loota, et Aadu sajandaks sünniaastapäevaks on valmis uus taluhäärber, jõumasinate ja veovahendite hoiukuur, linaruum, remonditud rehetare ...

Selliste pärandihoidjatega võiks ju rahul olla ka Aleksei Parnabas?