Ta tutvustas juba enne masu valminud arengukontseptsiooni. Sillaotsa muuseumil on 8 hoonet ja 17 ha maad. Hoiul on 16 500 eksponaati, mille hulgas on selliseid, mis võivad huvi pakkuda maailma mastaabis.

Inimesi köidavad praeguses infotulvas ja tehnikaajastul väikesed vaimukad asjad ning nendega kaasnevad lood. Selliste elamuste saamiseks on inimesed Euroopas valmis rändama. Seda kinnitas ka sel talvel toimunud testreis Raplamaale, mille osalejad veetsid erinevaid tegevusi tehes pool päeva Sillaotsal. Idvandi sõnul soovitakse siia tulla, aga et huvilised kindlasti tuleksid, tuleb arendada teeninduskeskkonda.

 „Turistid tahavad bussist tulles saada sooja tuppa, käia ära soojas abiruumis. Välikempsu minnakse eksootika mõttes küll, aga seda siis, kui on olemas ka teine, euroopalik võimalus," nimetas esineja üht pakilist uuendamisvajadust.

Kõige suurem väärtuseks peab juhataja talumuuseumi meeskonda. Seda tuleb ka arendada ja koolitada, kuid praegune eelarve selleks võimalusi ei jäta.

Nii nagu pole raha ka suurteks investeeringuteks. Sillaotsa maaalale on kavandatud kuue uue hoone asukoht, millest häärberi ja veovahendite kuuri eskiisprojekt on olemas. Talumaja saab järgmisel aastal saja-aastaseks, uus häärber oleks hoone, kuhu on kavandatud nii õppeklassid kui töötajate ametiruumid.

Möödunud aastal korrigeeritud piletihinnad aitasid suurendada omatulu teenimist. Hinnapoliitika on siiski selline, et peamiselt maksavad kaugemalt tulijad. Oma valla lasteaedade lastele on muuseumi külastamine tasuta ja palju toimub tasuta üritusi (nt näituste avamised).

 „Minu meelest läheb Sillaotsa muuseumil praegu päris kenasti, kuid fakt on see, et kui me tahame seda muuseumit alles hoida - ja ma arvan, et vald võiks tahta seda alles hoida, sest see on üpris ainulaadne nähtus -, siis me ei pääse sellest, et raha kulutamine siia muuseumisse peab kasvama," tõdes Idvand.

Muuseum kirjutab ise projekte ja otsitakse ka sponsoreid. Nii suudetakse umbes 20% omatulu teenida, mida loetakse Eesti mõistes päris heaks, kuid raha on vaja rohkem. Ta avaldas lootust, et võimaluste tekkides vald toetab muuseumi senisest enam, kuid „Sillaotsa areng peaks käima nii, et mitte ükski teine valla hallatav asutus muuseumi peale ei solvuks."

 „Meie plaanid on nii suured, et untsumineku jaoks on ka ruumi," sõnas Kalju Idvand küsimustele vastates humoorikalt.

Volikogu esimehe Villu Karu sõnul on väga tore, et vallas on selline asutus olemas. Ta nentis, et kui ainult seadusest lähtuda, siis ei peaks omavalitsus muuseumi pidamisega tegelema. „Aga vald ei pea pidama ka Märjamaa muusika- ja kunsti kooli või Hobulaiu puhkekeskust ja taolisi asju on veel. Kui aga jätta need kõik kõrvale, palju meist siis teataks, kui palju me siis mingi eripäraga välja paistaks, on omaette küsimus," märkis Karu.

Ta leidis, et kuigi täna võib Sillaotsa plaanides tunduda paljugi väga suurejoonelisena ja raskesti teostatavana, siis ajaga võib paljugi muutuda. Kui meil on tahtmist liikuda nende eesmärkide poole, siis on võimalik neid ka saavutada.