Simuna rahvamaja tähistas 50. juubelit


Simuna rahvamaja tähistas 50. juubelit
Pilt on illustreerivFoto: Taavi Arus

Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu,
sellest elu jooksul saab ajalugu;
inimelu jaoks vaja on elumaja,
rahvamelu jaoks vaja on rahvamaja -
ka see pole elu- ja ajaloota,
ja aega uskudes tulebki loota,
et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta
on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja -
rahvale rajatud rahvamaja.
Kuni veel kestab külakultuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

Juhan Liiv on öelnud kuldsed sõnad: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Simuna inimesed jäävad alati mäletama Eduard Rattaseppa, tänu temale saame täna uhkust tunda, et meil on oma rahvamaja.

Kui ilus seltsimaja 1944. aasta sügisel sõjakeerises hävis, olid isetegevuslased sunnitud proovideks kasutama kas Rattasepa töötuba või Simuna kooli ruume. Tol ajal oligi rahvamaja juhatajaks Eduard Rattasepp, kelle energilisel eestvedamisel asuti täide viima utoopilist ettevõtmist: ehitada oma jõududega uus rahvamaja. Kogu isetegevuslaste pere asus üksmeelselt tööle - kes labidaga, kes kangiga. 1957. aastal lavastatud „Rummu Jüri" etenduste sissetulekud olid määravad ehituse alustamisel. Simuna rahva entusiasm äratas tähelepanu tolleaegse rajooni võimuorganites, kes siis võtsid hoone ehituse oma bilanssi. Ja nii saigi 1961. aastal teoks aastatepikkune unistus - oma rahvamaja.

Rahvamaja 40. juubeli 2001. aastal me pühendasimegi Eduard Rattasepa elule ja tööle, kutsusime mälestusõhtule tema pereliikmed ja endised isetegevuslased. Rahvamaja 45. aastapäeva 2006. aastal pühendasime selle maja kauaaegsele juhatajale Laine Pruunsillale, kutsusime kokku tema pere ja Lainega suuri tegusid teinud endised isetegevuslased ja avasime Simuna kultuuri eestvedajatele mälestus - tahvli.

Möödunud on viis aastat ja saabunud poolesajandi juubel. Kui eelnevad aastakümned tõid meile tualettide, suure saali ja fuajeede remondi, keskkütte ümberehituse, siis tänaseks päevaks on see maja tundmatuseni uues kuues ning mõisa elanikudki ennast päris koduselt sisse seadnud ja sebimist siin majas juba jätkub. Laupäeval, 29. oktoobril jätkus askeldusi terveks päevaks: raamatukogu avas pidulikult oma ruumid ja muusikakooli õpilased ning rahvamaja laululapsed andsid rahvamaja juubeli auks toreda kontserdi. Aitäh Teile!

Õhtu tõi kokku rahvamajas tegutsevad isetegevuslased, külalised, sõbrad ja toetajad. Heitsime pilgu minevikku, peatusime olevikus ja vaatasime sinisilmselt tulevikku. Kontserdil astusid üles: väärikad rahvamuusikapiigad, kel vanust 26, 21. aastased naisrahvatantsijad, 17. aastased „Tüdrukud" ja puberteedieast veel välja jõudmata 17. aastased Simuna segased ning õhtu jooksul pakkusid silmailu kaasaegsema tantsustiili harrastajad - kantri- ja kõhutantsutüdrukud, kellel vanust napilt alla kümne aasta. Aitäh toredate etteastete, kingituste ja meeldiva aastatepikkuse koostöö eest! Tänu Teile on majas soojust, sõbralikkust ja üksteisemõistmist.
Tänan igakülgse abi eest rahvamaja kauaaegseid töötajaid!

Südamlikud tänud heade soovide ja kingituste eest, kallid külalised, sõbrad ja toetajad. Aitäh OÜ-le Joosand kauni suupistelaua ja maitsva tordi eest, tänud Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupile abi ja toetuse eest, tänud ansamblile Igatahes särtsaka tantsumuusika eest!

Kallid inimesed, tänu Teile oli maja taas rahvast täis ja pidu sai igati väärikalt peetud.Sügav kummardus Teile!
___________________________________
Simuna Rahvamaja 50

Igaühel on neli nägu - ühte näitame, teist nähakse, kolmandat peame tõeliseks ja neljas on tõeline (Shaolini munkade kõnekäänd).

 Nii nagu igal inimesel on oma nägu, nii ka igal majal. Simuna rahvamaja mitmekülgset palet said näha kõik kohaletulnud, kui 29. oktoobril tähistasime rahvamaja 50. aastapäeva. Ja Simuna inimestel on, mille üle uhkust tunda! Uue imekena ilme saanud maja, värvikas ja mitmekülgne kontsert, muhedad ja sõbralikud tervitused ning õnnitlused - kõik see kuulus meeleoluka õhtu juurde. Eriti jäi meelde Laekvere inimeste tervitus, mis oli öeldud kadedusenoodiga hääles - Simuna inimesed oskavad pidu pidada! Seda oli hea kuulata. Peo teeb enda jaoks meeldejäävaks igaüks ise. Aga mitte ainult. Aitäh Sulle, Auli, et alati meie jaoks olemas oled, aitäh, et lased meil enda tunda rahvamaja täieõiguslike omanikena! Anname endast ka edaspidi parima!

Me loodame alati, et keegi teine teab vastust. Et mõni teine koht on parem, et mõni teine kord tuleb kõik paremini välja.

Loe veel

 Tegelikult on aga nii, et mitte keegi teine ei tea vastust. Ükski teine koht pole parem ja kõik on juba õnnestunud. Vastus on Sinu olemuses - Sa tead, kes Sa oled ja Sa tead, mida tahad. (Laozi „Daodejing")

 Tegutsemislusti ja rõõmsat meelt kõigile!

Simuna Kapelli nimel
Siiri Hiiesalu


Simuna rahvamaja 50. aastapäev

50 aastat tagasi, 1961. aastal oli minu isa üks ehitusmeestest, kes oma panuse uue maja valmimisele andis. Sellest ajast ei tea ma küll midagi, kuid juba 6-7 aastat hiljem tatsusid minu jalad selle maja põrandatel ja lavalaudadel. Sai teha oma esimesi etteasteid kas siis lauldes, tantsides või näideldes. 50 aastat on pikk aeg, kuid samas oli see nagu eile, kui sai pabistatud ja närveeritud väikese tüdrukuna lava taga. Selle aja jooksul on „meie majas" väga palju toredaid ja ka kurbi sündmusi peetud. Selleks ta ju "rahva maja" ongi.

 „Ole nael, mis püsti hoiab maja.
Ole tuul, mis kahistamas puudel.
Ole soolaks sõbra supipajas.
Ole naeratus, mis ununenud suule.
Ole eksinule päästvaks rajaks.
Ole vaikselt, nii et keegi sind ei kuule.
Kuid sind on tunda - sind on siiski vaja."

Nüüd, 50 aastat hiljem on maja saanud uue ilme ja siia katuse alla on kogunenud hulgaliselt inimesi ja asutusi. Raamatukogu, pärast tiirutamist mitmes vallale kuuluvas hoones, sai lõpuks tagasi oma pesapaika, paika, mis on nii kaunis ja valgusküllane. Samuti on kindla koha leidnud omale Simuna muusikakooli rahvas ja kaugel seegi aeg on, kui noortekeskus ja naisteklubi siia omale ruumid saavad. Nagu vanasõna ütleb, häid lambaid mahub palju ühte lauta. Ja nii see ka on.

 Sellele tähtsale päevale, kui maja oma ümmargust juubelit pidas, oli kogunenud palju-palju rahvast. Oma esinemiste ja õnnesoovidega astusid üles rahvamaja omad taidlusrühmad. Õnne ja edu tulid soovima ka naabervaldade rahvamajade/kultuurimajade ning omavalitsuste esindajad. Head soovid andis majale ja rahvamaja juhatajale edasi meie vallavanem. Toidupoolisega kostitasid meid nii oma rahvamaja, kui ka Joosand OÜ eesotsas Aivar Liivalaidiga.

 Ei ole ükski pidu ju ilma bändita. Jalga sai keerutada ansambli Igatahes saatel, kus 4 vahvat pillimeest pakkusid meile lusti ja higistamist varaste hommikutundideni. Pidu tõi kokku inimesed, kes armastavad oma kodukanti, lähedasi inimesi ning muidugi tantsu, laulu ja pillimängu.

 Muusika on südame värav.
 Tants on liikumistänav.
Kuni on jõudu ja jaksu,
ära poe tuppa pakku.
Liikumine on meie tervisele kasuks,
sõprade toetus selle eest tasuks.

 Edu ja palju kordaminekuid meie armsale majale ja kõikidele inimestele, kes vähegi selle majaga seotud on!

 Silvi Sirelpuu


Pidu Simuna rahvamajas

Rahvamaja sünnipäevapeol oli minu kaaslaseks Kaspar Näf, kes estofi ili ja kolumnistina võttis oma muljed kokku jägmisesse lausesse: „Pidu oli nagu minu isa oma lapsepõlve pidu maal, Šveitsis, on kirjeldanud," ütles meie külaline, põline zürichlane.

 See mõte viis mindki tagasi 50 aasta tagusesse aega, mil sai valmis meie kultuurikeskus. Astusin siis just esimesse klassi ja minu koolitee viis iga päev sellest majast mööda, nii et mäletan, kuidas suur ja uhke hoone meie kodualevikus valmis. Sellesse hoonesse mahtusid tol ajal peale rahvamaja ka raamatukogu ja külanõukogu.

 Kõik oli uus ja huvitav! Maja kihas, tegutsesid ringid. Kaks korda nädalas näidati fi lme, kus ekraanil hullutasid vaatajaid India melanhoolsed ja muusikalised fi lmid või noori haaravad Vene patriootilised sõjafi lmid.

 Sageli sai veel peale fi lmi vaatamist akordioni saatel tantsugi lüüa. Tavaliselt võisid lapsed seal kaasa tantsida ja muidu möllata, kuid mäletan, et kord tekitas suve viimane fi lmiõhtu tõsiseid pahandusi, nii et ema kutsuti kooli selgitusi andma, miks tütar õhtusel seansil oli. Tol ajal olid kultuurikandjaiks muusikud: tublid olid puhkpillimehed, estraadiansambel ja kanneldajad, meeles on näitering ja suur laulukoor.

 Oma esimesed teatrielamusedki olen saanud selle maja lavalt. Etendusi andsid siin kõik juhtivad teatrid, nii „Estonia" kui „Vanemuine", rääkimata Rakvere teatrist. Saal oli puupüsti rahvast täis kui külas oli ansambel "Laine" või „Peoleo", laulis Artur Rinne, nalja tegid Ervin Abel ja Jaanus Orgulas. Võib öelda, et selle maja lavalaudadele on oma jalajäljed jätnud pea kõik tolle aja kuulsused. Oh, olid ajad!

 Täna kihab maja taas, nii palju asutusi ei ole küll kunagi varem selle katuse alla mahtunud. Meie kultuuri kannab hetkel tants oma erinevate vormidega ja rahvamuusika. Rõõm on tõdeda, et ka noored on leidnud tee rahvamajja - jään huviga ootama noorte näitemängu.

 Simuna Naisteklubi juhina tahan soovida valla juhtidele ja kõikidele asjaosalistele, kellest sõltub maja lõplik kordasaamine, palju jõudu ja edukaid projekte. Me keegi ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid peame oma jõud koondama, et kõik kavandatu saaks ellu viidud ning sellest majast kujuneks tõeline kultuurikolle nii noortele kui eakatele.

 Kui rahvamaja tuled õhtuhämaruses säravad, võime uskuda, et elu maal on võimalik ja kõik see annab kindlust et ajame õiget asja.

 Uute kohtumisteni Simuna 50. aastases rahvamajas! Elame veel!

 Reet Maadla

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare