Sindi linna parim ettevõte: Trükkali elukutse on hinnas

Jätkame Sindi linna ettevõtete tutvustamisega. Seni kirjutasime linnas tegutsevatest tekstiiliettevõtetest Sindi Lankast ja läinud aasta viimases ajalehes oli juttu aktsiaseltsist Qualitex. Seekord aga heidame pilgu ettevõttele, mis tegev hoopis teisel alal. Alates 2009. aastast on Sindis trükitöid teinud AS Pajo. Läinud aastal valis Sindi linn aktsiaseltsi Pajo linna parimaks ettevõtteks. Kuidas Pajo trükikoda sündis ja Eesti trükitööstuses üheks arvestatavaks tegijaks on kasvanud, sellest rääkisime aktsiaseltsi Pajo juhatuse liikme Urmas Saviga:

Millal ja kuidas Pajo trükikoda alustas?

Mina päris alguse juures ju ei olnud. Ettevõtte asutaja oli Ain Pajo. Tema tegeles Pärnus fotondusega, oli selline firma nagu Foto Pärnu, kus fotofilme ilmutati ja tehti pilte paberile. Digifotograafia tuli peale ja see äri hakkas mingil hetkel kokku kuivama. Kuna seal oli ka pisut trükkimisega tegemist, siis ettevõtliku inimesena vaatas Ain Pajo ringi, mida ta edasi saaks teha ja siis ta otsustaski trükialale pühenduda. Legendi järgi oli nõnda, et Rakveres oli müügis kahevärviline trükimasin, mille ta siis ära ostis. See laaditi auto peale ja hakati sellega Pärnu poole sõitma. Teepeal oli see trükimasin veel ümber kukkunud ning sai pisut kannatada. Aga koos pereliikmetega, kellega nad koos seda firmat alustasid, tõstsid selle masina autolt maha, vaatasid kuhu mingi jupp, mis küljest oli ära tulnud, käib ja panid trükimasina tööle. Selle masinaga trükitigi esimesed tööd. See esimene töö on Ain Pajol ka reliikviana alles.

Trükikoda tegutses Pärnus Lille tänaval. See pind jäi mingil hetkel kitsaks?

Ega ma trükikoja ajalugu väga täpselt tea. Mina liitusin ettevõttega aastal 2006. Trükikoda alustas 1997. aastal ja kui mina 2006. aastal tulin, oli tööl natuke alla kolmekümne inimese. Aga alustasid ju perekonnaliikmed 4-5 inimest ja eks aastast-aastasse on ettevõte kogu aeg kasvanud. Esimesed suuremad investeerimised uutesse trükimasinatesse oli 2005. ja 2006. aastal. Siis toimus ka selline kiirem kasv. Algusaastatel pakkus trükikoda oma teenuseid siin Pärnu ümbruses ettevõtetele ja kõigile, kellel reklaamtrükiseid vaja oli. Tuntus kasvas ja hakati töid tegema üle Eesti. Siis juba tuli eksport, mis on Eesti trükitööstuse vedur olnud.

Peale 2000-ndat aastat algas tootmine ekspordiks ja on pidevalt suurenenud. Hetkel läheb pool meie toodangust otse väljapoole ja võimalik et läbi vahendajate suurem osa samuti. 2009. aastal olime kasvanud sinnamaale, et need ruumid Pärnus olid jäänud kitsaks. Aastal 2007 ja 2008 oli suur kriisiaeg, aga enne seda oli meil läinud suhteliselt hästi ja me vaatasime ringi, et osta uusi seadmeid. Kasvuhoog oli ettevõttel sees ja aeg oli meie jaoks soodne. Üks trükiettevõte oli Tallinnas läinud pankrotti ja uued seadmed, mis olid soetatud, läksid panga kätte. Meie olime neist seadmetest huvitatud, vaatasime need üle ja ostsime panga käest need täis ulatuses ära. Siis oligi vaja uut tootmishoonet. Vanasse kohta need masinad ei mahtunud. Vaatasime ringi ja nii me Sinti sattusimegi. Leidsime sobiva maja, mis oli alles valminud ja saadaval. Teisalt oli oluline ka see, et me saaksime maja enda omandusse, sest seadmed on kallid ja neid installeerida rendipinnale on risk. Siin oli valmis maja, kus oli olemas elekter, gaas ja meie ettevõttele väga sobivad ruumid.

Milline on põhiline toodang ja kuhu see siit Sindist jõuab?

Trükitooted Eestis jaguneb laias laastus kolmeks - on olemas ajalehed ja ajakirjad, siis on olemas raamatutrükk ja pakend ning kõik mis sellest üle jääb - seda nimetatakse reklaamtrükisteks. Sinna alla käivad näiteks kalendrid, visiitkaardid, kõikvõimalikud hinnakirjad, reklaamid jne. Meie olemegi spetsialiseerunud nendele.

Teeme ka kuigi palju raamatuid ja ajakirju, aga põhiliselt reklaamtrükised. Ma arvan , et me oleme üks laiema järeltöötluse võimalusega trükikoda Eestis.Meil on oma paartuhat klienti, mitmel pool maailmas. Mõned on suuremad, mõned väiksemad, eraisikuteni välja. Kui rääkida Eesti trükistest, siis Eesti ettevõtteid on väga palju. Ja ka vahendajaid, kes tellivad reklaamtrükiseid. Mitmed reklaamibürood ja ettevõtted ka välismaalt.

Kui raske oli trükikojal jõuda välisturule?

Aastal 2006 oli meie käive 12 miljonit krooni ja eksport moodustas sellest kuskil 10 protsenti. Möödunud aastal oli meie käive 3, 4 miljonit eurot ja eksport sellest on 50 protsenti. Nii et pool toodangust läheb Eestist välja. Geograafiliselt Skandinaavia maadesse, Soome, Hollandisse, kuigi palju ka Kesk-Euroopasse ja mingil määral ka Venemaale. Kas oli raske jõuda välisturule, on nüüd väga raske öelda. Me kasvasime ja laienesime ning sellega koos kasvas ka eksport. Eks nõnda vaadates ei olnud see väga keeruline. Aga ma arvan, et need on kogemused ja kvaliteetne toodang, mis sellele on kaasa aidanud. Oleme võtnud oma müügimeeskonda kogemustega inimesed, kellel olid olemas kontaktid ja oleme valinud parimad - see on olnud see võti.

Kui palju inimesi hetkel trükikojas töötab?

Praegu on meil tööl 44 inimest. Aastast 2009, kui me siia Sinti tulime, oleme juurde võtnud umbes 15 inimest. Suurem osa neist, kes praegu töötavad on samad, kes töötasid juba Pärnus meie juures. Uued on lisandunud ja järjest rohkem on Sindi inimesi. Töötajate valimise kriteeriumiks on suhtumine ja muidugi oskused. Kurb on see, et trükialase oskustega inimesi pole võtta ei Pärnust, ega ka Sindist. Peame koolitama kõik need inimesed siin kohapeal ise.

Koolitamine on pikaajaline ja kulukas, sealjuures teadmata seda, kas inimesest üldse asja saab. Hetkel tegeleme uue investeeringuga, tahame osta uue trükimasina, mis tõstab meie toodangu kahe-kolmekordseks. Kui meil on praegu käive 3,4 miljonit eurot, siis peale seda investeeringut on võimalus tõsta käivet 6-7 miljonini. See tähendab seda, et umbes 10 inimest saab veel tööd. See on meie jaoks väga suur koormus, sest selle ala haridusega inimesi pole. Tallinnas küll on kool, kus õpetatakse trükiala. See on ka ainukene koht Eestis, kus seda õpetatakse. Aga sellest ei piisa. Ja kui inimene õpib kolm aastat ja siis töötab kaks aastat, et saada vajaliku kogemuse - see võtab väga palju aega. Seepärast peame oma töötajad ise välja õpetama. Trükindus on väga spetsiifiline ala ja inimestel, kes seda valdavad, on väga suur osatähtsus. Trükindus on üllatavalt keeruline. Inimene võtab näiteks ajakirja kätte, aga nad ei kujuta tegelikult ette, kui palju selle valmimine tööd ja vaeva nõuab. Seepärast on töötajate valikul kriteeriumiks just oskused, professionaalsus - see on piisav argument. Samuti ka müügiinimesed - need oskused on olulised, sest me müüme tegelikult ju usaldust. Kuidas nad kliendiga läbi saavad, kas on usaldust või mitte, see on äärmiselt oluline. Selle investeeringuga, millega hetkel tegeleme, soetame uue 8 värvilise B1 trükimasina ja siis on praeguse hoone võimalused ka ammendatud. Aga tänu sellele, et meie maja juures on veel 6000 ruutmeetrit tühja maad, mis kuulub ka meile, on meil võimalus vajadusel ruume juurde ehitada. Sellepärast me siia tulimegi, et siin on olemas kasvuvõimalus. Me praegu ostame uue masina, see tähendab seda, et meil on vaja 4 trükkalit juurde võtta. Kui need inimesed tulevad, me õpetame nad välja, siis hea trükkali amet on trükikojas üks paremini tasustatud ameteid. Ei ole erand, et trükkal saab trükikojas kõige kõrgemat palka. Aga et heaks trükkaliks saada, see võtab aastaid aega. Aga kui sa oled juba kogenud ja teed oma tööd hästi, oled sa tegelikult asendamatu töötaja.

Urmas Savi lisas, et nad ootavad inimesi, kes näitaksid üles tahet üks tõeline amet ära õppida. Oskustega töötaja on igal pool vajalik ja väljaõppinud meister kindlustab endale ka stabiilse tuleviku ja sissetuleku. Nii et hakkajatel inimestel on suurepärane võimalus leida Pajo trükikojas tööd ja ära õppida üks tasuv elukutse.