Sindi paisu tänase omaniku huvi on paisukompleksi energeetilise potentsiaali rakendamine taastuvenergia tootmiseks. Sindi on üks väheseid paikasid Eestis, mille looduslikud eripärad soosivad igati hüdroelektrijaama rajamist ja taastuvenergia kasutuselevõttu. Otse loomulikult on hüdroelektrijaama ehitustegevus planeeritud kooskõlas kõikide Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega, mis seavad muude tegevuste kõrval eesmärgiks ka vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamise. Olemasoleva paisu kontekstis tähendab see kalapääsude rajamist kaladele kudealadele siirdumiseks.

Kaasaegne tehnoloogia võimaldab üheaegselt ja valutult kasutada nii taastuvenergiat kui ka tagada kaladele ökoloogiliselt soodne elukeskkond. Kõnealuse jaama puhul kavandatakse energiat toota kahe reguleeritava võimsusega turbiiniga, mille kaladesõbralikkust on testitud tootja poolt. Hetkel pooleliolev keskkonnamõjude hindamine annab sellele ka adekvaatse hinnangu.

18. mail, kui paisuvastaste algatusrühm Sindis kogunenud Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetele rohkete kingituste ning punalilledega mõju avaldas, tundus hetkeks nagu oleksime ajas tagasi nihkunud. Riigikogu liikmete nimetamine ülemnõukogu saadikuteks oli ilmselt juhuslik, kuid lisas nostalgilist vürtsi algatusrühma poolt organiseeritud kogunemisele. Tõenäoliselt taotluslikult ei kutsutud sinna arendajat, kes aga „kutsumata külalisena" siiski kohal oli. Hulljulgelt ja läbimõtlematult kõlas algatusrühma "Sindi pais" liikme poolt väljahõigatud lause, et parim lahendus on pais õhku lasta. Kas me kujutaksime ette olukorda, kus enda kodus ümberkorraldusi planeerides kavandatakse ühe lahendusena õhkamist? Sellist vastutustundetut mõttelaadi saavad endale lubada ainuüksi kodanikud, kellel puudub tegelik ühisosa Sindiga.

20 aastat iseseisvust peaks olema õpetanud meid mõtlema suurelt, olema suuremad ja üksteisega arvestavamad. Ettevõtjates ei peaks nägema kolli, vaid hoopis partnerit piirkonna arendamisel. Sindi paisu säilimine, ettevõtja poolt rekonstrueeritav jõe vasakpoolne ning rajatav parempoolne kalapääs võimaldab toota hüdroenergiat, samas tagab aga sobiliku elukeskkonna kaladele ja säilitab Sindi miljööväärtusliku vaate. Olemasoleva paisu likvideerimine, milles on rohkem betooni kui Tallinna teletornis, võib põhjustada ettearvamatuid tagajärgi. Pärnu jõe pehmetele kallastele avaldab vastusurvet vesi, mille alanedes ei ole välistatud ka muinsuskaitseliselt olulise ketrusvabriku püsima jäämine. Sinti rajatavale ujumiskohale uue sobiva koha leidmine on teiste probleemide valguses vaid täpike.

21. sajandil, mil naturaalmajandusest on saanud turumajandus ning hobuvankrite asemel liigub masinavärk, arvestatakse arenguid planeerides võimaluste paljususega. Hea peremees omal maal ei mõtle esmalt olemasoleva lammutamisele ja lõhkumisele, vaid väärtustele, milles peituvad võimalused ja eeldused. Oleme veendunud, et nii loodusega kui ka üksteisega arvestades, kingime oma lastele tuleviku, mis on jätkusuutlik ja roheline.