„Sipsikud“ Urvaste liikluslinnakus

26 ja 30. aprillil külastasid „Sipsikud" Urvaste liikluslinna, ühel päeval Murumunade rühm ja teisel Tähesõprade rühm. Liikluslinna sisenedes oli kõigil miskit uudistada - majad, valgusfoorid, liiklusmärgid, sõiduteed ja ülekäigurajad ning AUTOD, TSIKLID, TRAKTORID. Nii mõnigi meist oleks tahtnud esmajoone just nende toredate sõiduvahendite juurde tormata.

Liikluslinnas tutvustati meile kõigepealt, enne liikluskeerisesse minemist, linnas käitumise reegleid.

Tegime ringkäigu koos liikluslinna autokooli giidiga, tuletasime meelde liiklusreegleid ja liiklusmärke ning valgusfoori värvide tähendusi. Rääkisime helkuri ja helkurvesti vajalikkusest. Harjutasime sõiduteede ületamist - abiks „sebrad" ja liiklusmärgid. Meile näidati politseimaja, kuhu said puhkama minna need, kes olid liiklusreegleid rikkunud.

Käisime ka kinos, mis asus liikluslinna kinomaja teisel korrusel ning vaatasime õppemultifilmi liikluskoer Värdist. Kinomaja esimesel korrusel oli Eestis ainulaadne autokino.

Kuna hoones oli päris jahe, siis soojendasime end kohalikus diskosaalis, kus liikluslinna giid muutus diskoriks ja meie lustakateks tantsulasteks. Saime tantsida vilkuvate ja värviliste diskotulede ning mõnusa muusika saatel.

Osavamad tantsijad said omale liiklusteemalise rinnamärgi.

Saime teha endale ka liikluskindlustused, millega tutvumist kinnitasime oma nimedega.

Kui reeglid ja märgid selged, saime endale valida elektriauto, millega linnas sõita. Valik oli päris suur ja erinev, oli busse, traktor, politseitsiklid ja sõiduautod. Nii mõnigi meist seisis päris raske valiku ees - kõigiga oleks tahtnud sõita. Saime sõita kaks korda, sest vahepeal sai kõigil autokütus otsa, ja tuli tankimas käia. Meile õpetati ka auto tankimist ja maksekaardiga maksmist.

Kahe sõidu vahelisel puhkehetkel arutasime, kas tegime seni kõike õigesti. Leidsime üles liikluolukordades tehtud vead ning rääkisime, mida tuleks teisiti teha. Sõitude vahepeal tegime ka katseid, miks on vaja jalgrattaga sõites kiivrit kanda. Katseks kasutasime toorest muna ja minikiivrit. Kui panime toore muna väikese kiivri sisse ja maha kukutasime, jäi muna terveks, ilma kiivrita läks aga muna katki. Sellest järeldasime, et kiiver on väga vajalik selleks, et pea kukkumisel terveks jääks.

Nüüd oskame turvalisemalt liigelda.

Oleme teadlikumad liikluses varitsevatest ohtudest ning oskame ennast paremini kaitsta. Nii mõnigi meist sai sellel liikluslinna käigul esmakordse võimaluse ületada jalakäijana liiklusteed valgusfoori ja „sebra" abil. Ja kindlasti räägime ka vanematele kiivri ja helkuri kandmise vajalikkusest! Aitäh Eesti Kultuurkapitalile, Tuuliku Reisidele ja Urvaste Liikluslinnale arendava ja õpetliku võimaluse eest!