Sipsikute tegemised Ülenurme lasteaias
Väärtushinnanguid kujundatakse ja käitumisreegleid omandatakse mängu, koostegemiste, juttude kuulamise, vestmise ja muusika kaudu. Mängides õpitakse viisakust, tähelepanelikkust, ausust, hoolivust, abivalmidust ja palju muud. Laps õpib eeskujude, tavade ja kogemuste kaudu. Iga suur asi saab alguse väikesest. Meie lasteaia 2012/13. õppeaasta motoks on „Vanasõna - hea sõna". Lapsed õpivad vanasõnade kaudu hindama vanarahva tarkust.
Jaanuaris pidasime rõõmsat memme-taadi pidu, kus kohtusid kolm põlvkonda. Üritust korraldades oli kahtlus, kas memmed-taadid ikka saavad peole tulla. Üllatus oli suur, kui kutsutud 21 külalisest olid kohal 15! Lapsed olid õppinud selgeks rahvapärased luuletused, samuti erinevad jutud ja rahvalaulud raamatust „Lapse rõõm" ja õpitu kanti julgelt oma lähedastele ette. Koos lauldi tuntud lastelaule nagu „Kelgusõit", „Sokuke", „Rongisõit" jt. Heli Leenu ja Hannemai vanaemad aitasid koguni salme juurde ütelda. Julgemad vanaemad kandsid ette koolipõlves õpitut või siis ka omatehtud luuletusi. Muusika eest hoolitsesid Brita vanaema ja Marteni vanaemavanaisa.
Kontsert lõppes „Mutionu peoga", mille järel suunduti kohvikusse maitsvat kringlit sööma. Kohviku valgustuse eest hoolitses jällegi Marteni vanaisa, kes oli valmistanud oma lapselapsele puust diskopuldi, mille valguses oli mõnus kringlit süüa ja juttu puhuda. Lapsed soovisid teinekordki vanavanematega pidu pidada. Aitäh kõigile!
Veebruaris pidasime vastlapäeva. Selle korraldamine langes seekord Sipsikute rühmale. Juba päev enne vastlaid anti meile ilus sulailm. Hommikul vara seisis õppealajuhataja Külli, labidas käes, et Sipsikute ja Lepatriinude abiga lasteaia pokuväljakut ürituseks ette valmistada. Kui lumememm valmis, teed sisse aetud, taimed kaitstud, tuli appi õpetaja Terje - üksteise järel valmisid Hiina kalendrist tuttav madu, aga ka vastlakuklid, süda sõbrapäevaks ning suur põrsas seasabamänguks. Lapsed rassisid terve hommiku - siingi tuleb meeles pidada vanasõna „Terves kehas terve vaim". Lapsevanemad olid valmistanud kõikidele Sipsikutele vastlavurrid, pidu võis alata. Rõõmustati, kui nähti saani ja selle ees kahte hobust. Hobusejuht Jaan oli meile juba varasemast tuttav ja hobusesõit vahva!
Liikumisõpetaja Ülle õpetas lastele erinevaid liikumismänge lumel. Pokuväljakul said lapsed mao seljas istuda ja kuulata juttu vanaaja vastlakommetest.
Õpiti, et vastlapäeva nimetati veel pudrupäevaks ja liugupäevaks, et vastlapäev nõuab noorkuud ja teisipäeva, et tuli tõusta varakult, sest siis oled terve aasta virk. Juukseid tuli kammida 9 korda, et kasvaksid ilusad linad. Silmigi tuli pesta 9 korda, siis ei tulevat sääsed tülitama. Varasemast ajast teadsid lapsed juba vajadusest teha pikk liug, et kasvaksid pikad linad. Teati ka, et lina on siniste õitega taim, mis kasvab põllul ja sellest saab voodilinu. Keerutati vastlavurri, et see õnne tooks. Lastele jäi ka meelde, et vastlapäeval olid keelatud ketramine, õmblemine ja nõelumine. Vanarahva tarkust aluseks võttes ja vastlapäeva ilmast lähtudes ennustati ka suveks ilma.
Sel päeval oli suur sadu, selle järgi peaks sel aastal suur marja- ja viljasaak tulema, kuid ilm taltus mõne tunni möödudes ning sadu lakkas. Mine sa nüüd tea, kuidas läheb!
Pokuväljakul said lapsed veel rütmipillide saatel vastlalaulu laulda, visata pallidega läbi rõnga täpsust, põrsale kinniseotud silmadega saba taha ajada ja saapaidki visata (siin läksid käiku õpetaja Evelini päkapikusaapad). Kada valmistamine õnnestus tänu õpetaja Sirje ja vanema rühma laste abile. Selle sisse said lapsed kerida oma vingerpussid ja pahandused.
Lapsed said veel muusika saatel rokkida ja lustida, lõpetuseks pakuti sooja teed ja küpsiseid. Lõunasöögiks söödi traditsioonilist oasuppi ning õhtul maiustati vastlakuklitega. Sipsikud tänavad kõiki järjekordse ürituse kordamineku eest!
Ka Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks tegime hoolsalt ettevalmistusi. Selgeks said „Naljalaul" Hiiumaast ja Saaremaast, Virumaast ja Harjumaast, laulvast Laulasmaast, märjakstegevast Märjamaast, mulgikapsa Mulgimaast ja vanaema kapsamaast, meie armast Eestimaast. Õpiti tantsu „Üks-ühte ja kaks-ühte, kolm-ühte ja neli-ühte", luuletusi kasvamisest, töödest-tegemistest, kodust ja kodumaast.
Oleme uhked, et oleme pärijad, sest ilma pärijateta poleks ju pärandit!
