Kõigepealt esitan olulisemad argumendid, mis minu hinnangul räägivad tehtud otsuse poolt ja mille kohta Võrumaa Teataja kokkuvõtvalt ja detailidesse laskumata kirjutas „Abilinnapeal häid argumente koolide kaotamise põhjendamiseks ei olnud".

Esiteks soovib linnavalitsus nagu linna õpetajate enamus, et kahe tegevust lõpetava kooli õpetajaid koheldaks võrdselt, st kõigi töölepingud lõpetatakse ning kõik saavad võrdse võimaluse kandideerida uuele töökohale loodavates koolides. Me ei soovi uude põhikooli aastateks vinduma jäävat pinget erineva taustaga „meie kooli" ja „võõraste" õpetajate vahel. Selliste pingete hävitavat mõju koolile oleme näinud varasemate koolide liitmiste puhul Võrus ja mujalgi.

Teiseks oli sellise otsuse poolt eelmise linnavalitsuse ajal just selle küsimuse lahendamiseks loodud hariduskorralduse töörühm, kuhu kuulusid kõigi Võru linna koolide õpetajate ja hoolekogude ning linnavalitsuste esindajad. Selle töörühma tegevuse raames käisid linnavalitsuse esindajad koolide ümberkorraldamist arutamas mõlema kooli õpetajate ja lastevanematega. Arutelud kujunesid väga konstruktiivseks ning just seal kõlanud argumentide valguses tegid hariduskorralduse töörühma liikmed oma otsuse. Siinkohal rõhutan veel kord, et kõnealune töörühm loodi 2013. aasta veebruaris just selle mõttega, et selgitada välja parim võimalik lahendus koolide tegevuse ümberkorraldamiseks, sest volikogus 12.12.2012 kiirustades tehtud otsus oli tekitanud õpetajaskonnas suure rahuolematuse. Arusaamatuks jääb praeguse volikogu opositsiooni püüd eirata omaenda loodud hariduskorralduse töörühma ettepanekut.

Kolmandaks on ümberkorralduse eesmärgiks saavutada Võru koolides pakutava hariduse võimalikult kõrge kvaliteet. Kui praegu pakutava hariduse kvaliteet on hea (nagu opositsioon vastuväiteid saamata korduvalt kinnitas), siis ei tähenda see veel, et ei ole võimalik saavutada paremat. Praeguse tasemega oleme jõudnud olukorda, et igal aastal kaotab Võru linn teistele Eesti koolidele poole klassi jagu gümnaasiumisse astujaid ning see tendents süveneb. Oleme seisukohal, et linnavalitsuse ülesandeks on püüda igati parandada Võrus pakutava hariduse taset ning üheks olulisemaks teguriks on siinkohal võimalikult heatasemeline õpetajaskond.

Neljandaks on linnavalitsus läbirääkimistes haridusministeeriumiga saavutanud kokkuleppe, et riik eraldab linnale raha õpetajate koondamistasude maksmiseks ja see tähendab enam kui 140 000 eurot lisaraha Võru õpetajate palkadeks. Linna kanda jääb vaid 21 000 eurot uue põhikooli direktori ja õppealajuhataja palkadeks kooli käivitamise perioodil järgmise aasta jaanuarist septembrini. See on väiksem summa, kui oleks kulunud volikogu varasema otsuse puhul Kreutzwaldi gümnaasiumi põhikooliosa õpetajate koondamistasudeks.

Lõpetuseks soovin tuua valgust sissejuhatuses mainitud väärinfo osas. Nimelt väideti volikogu istungil allikatele viitamata kahel korral, et Jõgeval kaotas samalaadse koolide sulgemise ja uute loomise käigus töö 60% õpetajatest.

Jõgeva linnavalitsuselt saadud andmetel on tegelikkus selline: 84 õpetajast ei saanud uutes koolides tööd 22 ehk siis protsentides väljendatuna 26%. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kolm õpetajat ei kandideerinud tööle uutes koolides ja viis inimest jäid juba ammu väljateenitud pensionile, ühest endisest õpetajast on nüüdseks saanud koolidirektor ühes teises maakonna koolis, üks töötab Tartus haridusosakonnas ning praeguseks on endale uue töö Jõgeva piirkonnas leidnud peaaegu kõik endised õpetajad. Uusi õpetajaid tuli Jõgeva uutesse koolidesse 16.

Siinkohal tekib küsimus, millisest allikast saadud andmetega opereeriti? Või lähtuti ülemaailmselt tuntud propagandaklassiku Goebbelsi teesist „Kui sa kordad valet, mis on piisavalt suur, ja kordad seda pidevalt, siis lõpuks inimesed usuvad seda"?

Oluline otsus linna koolikorralduses on nüüd tehtud ning esimese koolipäevani uutes koolides jääb veel 15 kuud. Soovin kõigile ümberkorraldusprotsessis osalejatele positiivset mõtlemist ja head omavahelist koostööd, et saavutaksime Võru linnale tervikuna parima võimaliku lõpptulemuse.