Alguses arvati, et äkki läks metsa ja kohtus rebasega, kellele kodukiisu võitluses alla võis jääda. Naabritega rääkides selgus, et kasse on kaduma läinud teistelgi peredel. Siis küsiti vallast kasside salapärase kadumise kohta ja selgus, et keegi oli kasside peale vallas kaevanud.

„Inimesed on šokeeritud,“ tõdes pereema. Ta lisas, et käis oma pere kassi ka varjupaigas otsimas, aga seal ei teatud Sakus püütud kassidest midagi. „Meie kodutänaval on kadunud vähemalt viis kassi, kellest üks oli kindlasti ka kiibistatud.“

Kassid märgistasid lapsevankrit

Saku vallavanem Kuno Rooba ütles Delfile, et Saku vald ei ole korraldanud ülevallalist loomade püüdmise aktsiooni, vaid kasse püüti ainult ühel krundilt, kust elanik kaebuse esitas. Rooba kinnitusel püüti ajavahemikul 5.-19. märtsini püüti seal kinni kuus kassi.

„Saku valla poole pöördus ühe eramaja omanik, kellel oli mure hulkuvate kassidega,“ selgitas vallavanem ja lisas, mis oli kaebuse sisuks: „Hulkuvad kassid märgistasid nii tema ukseesist, puuriita kui ka lausa lapsevankrit ja turvahälli, mis oli vaid kümneks minutiks välja jäänud.“

Rooba sõnul teavitati enne loomade püüdmist konkreetse elamu lähinaabreid. Ta lisas, et kinni püütud ja hoiupaika viidud kasside kohta ilmus aga teade koos fotodega Saku valla kodulehel 20. märtsil.

Vallavanem viitas ka loomataudi tõrje seadusele, mille järgi on valla kohus püüda kinni omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud loomad. Saku vallal on Rooba sõnul sõlmitud leping loomade hoiupaigaga, kes korraldab hulkuvate loomade püügi ja pidamise. Seadusest tulenevalt hoitakse loomi hoiupaigas kaks nädalat.

„Kiipide olemasolu kontrollis loomade hoiupaik, kuid nende sõnul üheltki loomalt kiipi ei leitud,“ vahendas vallavanem suhtlust loomapüüdjaga. „Loomaarsti kinnitusel olid kassid, välja arvatud üks, hoolitsemata ja osad ka haiged.“

Vald ei eksinud, eksisid loomaomanikud

Loomakaitse seltsi hinnangul on hulkuvate kasside kohta kaebuse teinud elanik tegelikult käitunud korrektselt. „Ta teavitas valda hulkuvatest loomadest. Kuna vallal lasub kohustus korraldada oma territooriumil hulkuvate loomade püüdmist, siis on ka vald käitunud korrektselt,“ ütles Annika Lepp loomakaitse seltsist Delfile.

Lepp viitas ka seadusele, mille järgi muutub kinnipüütud loom kaks nädalat pärast leidmist varjupaiga omandiks ja see omakorda tähendab, et 14 päeva möödudes on varjupaigal õigus loom hukata.

„Et omanikul säiliks õigus oma loomale, peab ta looma varjupaigast 14 päeva jooksul ära viima. Kui loomal on aga mikrokiip, tätoveering või kaelarihmal omaniku kontaktandmed, siis on varjupaik kohustatud omanikuga ühendust võtma,“ lisas Lepp.

Lepp tuletas inimestele meelde, et lemmikloomi tuleb hoida järelevalve all. „Kindlasti on väljas käivate kasside puhul äärmiselt oluline mirkokiip ja kassi registrisse kandmine,“ märkis Lepp. „Varjupaika toodud kiibistatud ja registrisse kantud looma omanik tuvastatakse mõne tunni jooksul. "Kiip päästab looma elu" ei ole ainult sõnakõlks.“

Lepp lisas, et kui kassil oli kiip ja ta oli registrisse kantud ning sellest hoolimata on kass magama pandud, võiks omanik loomakaitsjatega ühendust võtta info@loomakaitse.ee või telefon 5267 117.