Sõbrannad, klassiõed, trennikaaslased ja rivaalid
Nii nagu puhas peegel peegeldab ilma moonutusteta, peab see, kes tahab õppida karate'd, puhastuma egoismist ja halbadest mõtetest, sest vaid puhta meelega on ta võimeline mõistma seda, mida ta karate'd harjutades saab". (G. Funakoshi)
Marin Varul (11 a) ja Karen-Cristle Salupõld (11 a) on tavalised tüdrukud, kes erinevad oma eakaaslastest selle poolest, et nad ei huvitu rõõmsatest aeroobika- ega tantsutundidest, vaid tegelevad tõsiselt karatega Karateklubis Daigo.
Miks selline valik?
Marin: Meie koolis oli mõnda aega tsirkuse trenn, mis pikapeale ära kadus ning seetõttu pidin omale uue harrastuse leidma, sest laisklemine ja lihtsalt kodus passimine ei ole minu jaoks. Olen liikuv ja aktiivne ning soovin suunata oma energia kasuliku ja arendava tegevuse juurde. Arvasin siis, et see võiks karate olla, kuna meie lähiümbruses palju valikud ei olnud.
Karen: Olen ammu mõelnud, millise spordialaga tegeleda. Valisin karate sellepärast, et meie kehalise kasvatuse ja inglise keele õpetaja Rein Rebane, kes on ühtlasi ka karateinstruktor, oli meile sellest rääkinud. Õpetaja Rein kutsus trenni ja nii ma karate juurde sattusingi.
Kui palju te eelnevalt olite teadlikud karatest?
Marin: arvasin, et tegemist on judotaolise maadlusega, kus peab palju jõudu rakendama. Treenima asudes selgus, et mõtlesin täiesti mööda.
Karen: Varem tundus, et karatega tegelevad naised on suured, tugevad ja mehelikud, sest pidevast maadlusest saab sust lõpuks „musklimemm", kuid vaadates meie trennikaaslasi ja teisi naiskaratekasid oli see arvamus nagu käega pühitud. Olin üllatunud, et karates on tohutu hulk graatsilisi ja elegantseid tehnikaid. Nüüd arvan, et karate ei riku naiselikkust, vaid hoopis lisab seda juurde. Nii tore on osata midagi sellist, mis ei ole tavaline ja mida keegi sinult ei oota.
Mida arvasid vanemad, kui said teada, et te hakkate nüüd karatega tegelema?
Marin: Ega vanematel ei saa midagi selle vastu olla, sest tegelen ju spordiga, mitte ei hulgu ringi. Koolis on ka kõik hinded korras ja karatega tegelemine toetab õppimist.
Karen: Ka minu vanemad on igati selle poolt, et karatetrennis käin. Nad on väga mõistvad ja toetavad.
Kas karate on raske spordiala?
Karen: Midagi ei tule kunagi lihtsalt. Et midagi hästi osata, tuleb selle nimel tööd teha ja vaeva näha, ükskõik mis see ka ei oleks. Vahel tekib selline väsimuse ja lootusetuse tunne, kui karatetehnikad ei õnnestu nii, nagu peaks, siis on ka aeg just nagu seisma jäänud. Aga õnneks karates on palju võimalusi motivatsiooni tõstmiseks, näiteks erinevad võistlusvõimalused ja vööeksamid.
Marin: Kui oled millestki huvitatud, siis ei ole oluline, kui raske või kerge see on. Siis teed seda kogu hingega. Ja kui midagi nii tõsiselt teha, siis peab see hästi õnnestuma.
Mida tähendab teie jaoks karate ja mida ta teile elus annab?
Marin: Karate ei ole ainult võitluskunst, vaid ka iseloomu kasvatamise vahend, kus esmajärjekorras on harrastaja kasvatamine vaimselt tasakaalukaks inimeseks ja alles teisejärguliselt tehnikate õpetamine. Karate ei ole mõeldud vigastama kedagi, vaid hoopis kaitsma õiglust ning looma tasakaalu ja harmooniat inimeste keskel. Tänu karatele olen muutunud enesekindlamaks, mis aitab mind igal pool.
Karen: Tänu sellele, et tegelen karatega, olen saanud lahti paljudest hirmudest, olen õppinud hindama ja analüüsima igasuguseid olukordi, mis mul on ette tulnud. Saan ennast valitseda ja kontrollida.
Räägime nüüd võistlustest. Missugused on viimase aasta jooksul olnud teie parimad saavutused? Marin:
Eesti meistrivõistlused 2011
U12 +40 kg kumite 1. koht
Tallinna meistrivõistlused 2011
FU12 +40 kg kumite 1. koht
Falco Cup Tartu lahtised meistrivõistlused 2011
U12 kata 2. koht
U12 +40 kg kumite 2. koht
Taifu Cup 2011
U12 kata 1. koht
Budo Cup 2011
YF10 kumite -40kg 2. koht
Dragon Cup 2011
YF 10-11 kata 1. koht
YF10-11 -40kg kumite 2. koht
Joshinmon Cup 2011
YF10-11 kata 3. koht
Tallinna Bulldog 2011
YF10-11 -40kg kumite 3. koht
Eesti Karateliiga 2010-2011
10-11.a -40kg 2.koht
EKSL-i Eesti meistrivõistlused kobudos
Tessen (võitluslehvik) katas 1.koht
Karen:
Eesti meistrivõistlused 2011
FU12 kata 2. koht
FU12 -34 kg kumite 3. koht
Tallinna meistrivõistlused 2011
FU12 kata 2. koht
FU12 -34 kg kumite 3. koht
Falco Cup Tartu lahtised meistrivõistlused 2011
YF 10-11 -34 kumite 3. koht
EKSL-i Eesti meistrivõistlused kobudos
Tessen (võitluslehvik) katas 2.koht
Tulemustest võib järeldada, et tüdrukud on edukad sportlased nii katas kui ka kumites. Kata on kindlate võitluselementide kompleks, mida esitatakse kas üksinda või kolmeliikmelise võistkonnana sünkroonselt. Kumite on võitlus reaalse vastasega. Kobudo katat sooritatakse relvaga.
Küsimusele missugune on teie suurim eesmärk karates, vastasid tüdrukud üksmeelselt, et kindlasti must vöö. Musta vöö saamiseks läheb tavaliselt 8-10 aastat pidevat tööd. Tüdrukuid see ei ehmata. Nad teevad hoolega trenni, analüüsivad oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning püüavad edaspidi paremini teha. Tõelises karates ei tohi olla selgitusi ja põhjendusi kaotusele.
Ebaõnnestumise põhjus on alati karatekas eneses. Tuleb meeles pidada: "Võitjad ei loovuta. Loovutajad ei võida". Karate õpetaja ülesanne on õpetada tehnikaid, selgitada teooriat, parandada võimalikke vigu jne. Karateka ülesanne on õppida ja harjutada nii kaua ja tõhusalt, kuni õpitav on omandatud.
Oma eakaaslastele soovitavad tüdrukud kindlasti spordiga tegeleda, sest terves kehas on terve vaim. Iga inimene on kohustatud oma keha ja hinge eest hoolt kandma.
Kui kellelgi tekkis veel soov minna karate'd õppima, siis tehke seda kindlasti!
