Mis on sodimine?

Enamjaolt on sodimise puhul tegemist võõra pinna rikkumisega, mis toob pinna omanikule kaasa ulatuslikke kahjusid. Enamasti on Eestis esineva grafiti puhul tegemist suur- või väiketähtede kombinatsiooniga. Sodimise iseloomustamiseks kõlbab hästi sõna «igaüks»: joonistusvahendid on igaühele kättesaadavad ja sodimise vabadust ei piira suurt miski. Joonistamisega saab kuigivõrd hakkama igaüks. Just seetõttu ei rahulda sodimine vajadust «olla eriline». Kui keegi soovib olla eriline, peaks ta tegelema valdkondadega, millega igaüks hakkama ei saa. Sodimist linnaruumis iseloomustab lisaks veel omaalgatuslikkus, kaheldav või olematu kunstiväärtus ning ulatuslik kahju aluspinna valdajale.

Grafiti Nõmmel. (Foto: Anu Rei)

Kas see on kunst või kuritegu?

Kunstina on grafitit võimalik vaadelda professionaalsete kunstnike esituses hästi planeeritud ja viimistletud vormis tehtud taiesena. Võimalikud asukohad oleksid galeriid, kunstnike tubased kogunemiskohad, ööklubid, soovi korral ka kodud. Kunsti eristab sodimisest professionaalsus, kooskõlastatus, sobivus keskkonda, kunstniku identifitseeritavus, taiese müüdavus.

Miks see on kuritegu? Üldjuhul on avalikus ruumis seinale kirjutamise puhul tegemist omaalgatusliku sodimisega, mis mõne inimese arvates võib olla isegi ilus. Seega on tegemist nii kinnis- või vallasvara omaniku õiguste kui ka paljudel juhtudel linnavara rikkumisega. Samas ei teki kellelgi küsimust, kui mistahes kujund jäädvustatakse terariistaga tema isikliku auto küljele. Vandalismi ja kuritegude menetlemisega linnaruumis tegelevad Eestis kohalikud omavalitsused ja politseiprefektuurid. Tallinnas võitleb õigusvastaste grafitiilmingutega linnaosavalitsus koostöös munitsipaalpolitseiga.

Sodimisel kui vandalismil on ka muid negatiivseid mõjusid lisaks hoonete esteetilise väärtuse halvendamisele. Kahjude likvideerimine on kulukas, nõudes igal aastal maksumaksjatelt sadu tuhandeid eurosid. Heakorrastamata piirkond mõjutab negatiivselt kinnisvara väärtust. Kurb on ka tõsiasi, et inimesed paraku harjuvad soditud pindadega – kui piirkonda on soditud ja lõhutud küllaltki palju, ei mõju üksik lisanduv kahjustus enam märkimisväärselt häirivana. Tunnetus sodimise ja lõhkumise sobimatusest on kadunud ning rikutud pindade arv tasapisi suureneb.

Linnakeskkonna muudavad turvaliseks piisav valgustatus ja sodimata keskkond. Sodimisilmingud ja muu heakorra puudus kannavad sõnumit, et keegi ei kontrolli seda piirkonda, see oleks nagu ei-kellegi-territoorium.

Grafiti Nõmmel. (Foto: Anu Rei)

Mida teha, kui seina on soditud?

Küsitle majaelanikke, kas keegi nägi midagi kahtlast, pildista rikutud pind ning saada teave linnaosavalitsusele, küsi linnaosavalitsuselt puhastusspetsialistide kontaktid ning korralda puhastamine; värske värv tuleb seinalt paremini maha kui aastaid seisnud kritseldus, kiiresti puhastatud pind annab sodijale sõnumi, et tema teguviisi ei aktsepteerita, ning vahelejäämise risk on suur, sest naaber valvab.