Raphael Mead Trio esineb koosseisus Raphael Mead (kitarr, vokaal), Geoffrey Richardson (vioola, viiul, mandoliin, flööt, kitarr) ja Andy Briggs (bass, klahvpillid). Esitamisele tuleb paremik trio originaalmaterjalist.

Saagem tuttavaks.

Raphael Mead alustas oma muusikukarjääri assistendina produtsent Clive Langeri (Elvis Costello, Madness) käe all Londoni parimates plaadistuudiotes. Samuti töötas ta ligi kaks aastat koos sellise artistiga nagu Morrisey, kes oli ka Raphaeli varase loomingu suur austaja, ning pühendas talle isegi laulu 'Used to be a Sweet Boy' (plaadil 'Vauxhall and I'). Laulukirjutamist alustas Raphael juba varases lapsepõlves, ning esimesed tõsiseltvõetavad lood said kirjutatud 16-aastaselt, millest mõned on püsinud repertuaaris tänaseni.

Multiinstrumentalist ja produtsent Geoffrey Richardson sai Suurbritannias tuntuks 70ndatel, liitudes populaarse progerokkbändiga Caravan, kes tegutseb edukalt tänapäevani. Lisaks on Geoffrey teinud koostööd selliste muusikutega, nagu Bob Geldof, Murray Head, Linda McCartney ja Chris De- Burgh. Geoffrey mängib vabalt ligi 20 erinevat instrumenti, nende hulgas ka Eesti rahvuspilli kannelt.

Ehkki Andy Briggs omandas klassikalise muusikahariduse orelimängu alal, on ta praegusel hetkel erinevates kollektiivides peamiselt tegev bassi-, aga ka ukulele ja klahvpillimängijana.

2010. aastal ilmus plaat 'Ruled By The Heart', mis sisaldab nii ilmumata lugusid Raphaeli karjääri varasematest aastatest kui ka paar uuemat lugu, nende hulgas Eestist kogutud elamustele pühendatud instrumentaalpala 'Estonian Interlude'.

Keila Leht esitas trio liikmetele mõned küsimused.

Mis on Eestis teistmoodi kui Inglismaal, mis võlub ja millega on raske harjuda?

Raphael: "Mind võlub Eesti rahulik maastik, eriti talvisel ajal. See rahulikkus väljendub ka kohalikes inimestes ja nende kaalutletud olekus.

Kui ma elaksin Eestis, siis regulaarselt seltskonnaga koos paljaks võtmine ning saunas käimine oleks kindlasti üks raskemaid asju, millega harjuda - see on kindlasti üks suuremaid erinevusi Eesti ja Inglismaa vahel. Ja teie ekstreemselt külmad ilmad ja pimedus talvel ajavad arusaadavalt iga inimese väikese napsu järele haarama.

Eestit külastades vaatan imetlusega majade äärde piinliku täpsusega laotud puuriitasid, sest see tekitab minus ürgmeheliku soovi puid raiuda ja tule ääres istuda."

Geoffrey: "Inglismaa on viimaste aastatega muutunud väga "rahvusvaheliseks" riigiks, aga Eestis on veel alles tugev rahvuslik identiteet, mis mulle väga meeldib ja mida on tore ikka ja jälle avastada."

Andy: "Mulle meeldib ka Eesti maastik, ja kliima, mis on külmem, aga see külm on kuidagi teistmoodi külm kui Inglismaal, sama temperatuuri juures tundub Eesti külm mingil müstilisel kombel vähem külm kui kodus. See mõjub väga ergutavalt. Eesti tundub ühelt poolt väga meeleolukas ja elav ning teiselt poolt jälle sügav ja spirituaalne, hoolimata teie ajalooliselt tormilisest minevikust."

Mida teate Keilast?

Raphael: "Minu kaunis abikaasa on Keilast pärit, tänu millele olen Keilas veetnud päris palju toredaid päevi ja õhtuid! Keila meenutab mulle paljuski Herne Bay'd (kus me praegu elame) - meeldiv ja ühtehoidev väikelinnake."

Geoffrey: "Keilas elavad minu head sõbrad perekond Kalded, tänu neile olen Eesti ja eriti Keila kohta palju teada saanud. Tallinn on küll tõeliselt ilus ja elava tempoga linn, aga Keilas on palju kodusem tunne. Keila kirikus esinemine on suurepärane kogemus."

Andy: "Keilas on väga ilus kirik, kus meil oli suur au aastaid tagasi esineda - ootan meie seekordset ülesastumist suure põnevusega. Üks hea söögikoht on seal, ja laulupidusid vist peetakse Keilas ka?"

Mis ajendas kirjutama vahepala „Estonian Interlude"?

Raphael: "Kirjutasin selle loo pärast talvist sõitu Saaremaale üle jäätunud mere. Sealne ilus lumine maastik ja harukordne võimalus autoga üle jää sõita oli tõeliselt inspireeriv kogemus."

Geoffrey: "Kui esimest korda koos Raphi ja Andyga Eestis käisin, sattusin poolkogemata Balti jaama juures asuvasse põnevasse vanakraami poodi, kust leidsin laste jaoks tehtud veidi räsitud olemisega kandle.

Ostsin selle ära, panin uued keeled peale ja seadsin häälde. Kui hakkasime koos plaati salvestama, tuli Raphael ja mängis mulle oma äsjavalminud instrumentaalpala, mis lausa hüüdis sellesama kandle järele. Sellest loost saigi "Estonian Interlude"."

Andy: "Ma ei saa enda panust selle loo kirjutamisse eriti suureks pidada, küll aga mäletan, et seda esmakordselt kuuldes meenus mulle meie esimene ühine Eestis käik koos sooja emotsioonitulvaga.