Sõnaline hindamine koolis - kas parem kui numbriline?
Asemele võeti sõnaline kujundav hindamine, mis on lapsevanemale nähtav eKooli vahendusel. Lisaks saab õpilane kaks korda õppeaastas sõnaliste kokkuvõtvate hinnangutega tunnistuse.
Õpilasele antavate hinnangute aluseks on riiklikus õppekavas kehtestatud oodatavad õpitulemused. Sõnaline hinnang võrdleb õpilase õpitulemust oodatava õpitulemusega.
Hinnanguid ei anta väljenditega "väga tubli" või "püüa veel" ega kleebita ka erinevaid emotsiooninägusid, vaid hinnang kirjutatakse lahti pikemalt. Mõned näited õpetajate poolt kirja pandud sõnalisest hinnangust:
• Matemaatika: "Valdad väga hästi korrutustabelit. Lahendad veatult ühetehtelisi tekstülesandeid, kahetehteliste ülesannete puhul vajad veidi abi."
• Inglise keel: "Ainsuse ja mitmuse kasutamise oled väga hästi selgeks saanud. Pööra rohkem tähelepanu sõnade kirjapildile, harjuta tegusõna "be" vorme."
Tähelepanu ei pöörata ainult vigadele, antakse konkreetseid soovitusi selle kohta, mida peaks veel harjutama. Samuti annab sõnaline hinnang suurepärase võimaluse anda selget tagasisidet selle kohta, mis on hästi ja väga hästi.
Tänaseks on esimene lend numbriliste hinneteta õpilastest III klassi lõpetanud. Õpilased sooritasid kohustuslikud riiklikud tasemetööd valdavalt hästi ja väga hästi. Tulemused kinnitasid, et III klassi lõpuks õppekavas nõutavad õpitulemused on saavutatud.
Miks me seda teeme?
Õigustatud küsimus, sest numbritega oleme ju harjunud ning nende panek võtab ka oluliselt vähem aega. Samas aga annab üsna vähe infot selle kohta, millised on tegelikud teadmised numbri taga. Teame ju kõik, et nii nagu iga "3" on erinev, on seda ka "5" ja "4".
Hindeid me paneme, aga hinnanguid anname. Siit tulebki välja selle kahe idee oluline erinevus. Numbrit panna on oluliselt lihtsam ja kiirem. Loeme kokku vead, paneme punktid ja hinde. Hindame vigade arvu, võrdleme õpilaste töid ja saadud hindeid.
Sõnalise hinnangu andmine eeldab õpilase ja tema arengu tundmist ning vajalikku analüüsi. Iga hinnangu taga on konkreetne laps ja tema tulemus võrdluses ainult tema endaga. Hinnangu andmise aluseks on lapse arengutaseme määramine. Selleks vajab kool I klassi tulnud lapsele lasteaiast väljastatud arengukaarti, mis objektiivselt ja põhjalikult lapse koolieelsele arengule hinnangu annab. Sellele tuginedes saab kool lapse edenemist koolis hinnata. Arengukaardi puudumisel toimub lapse esmane tasemehindamine koolis.
Sõnaliste hinnangute andmine nõuab professionaalsust ja head ettevalmistust. Kasuks tuleb nii soov ise õppida kui ka võimalus saada kogenud koolitajate nõuandeid. Kiili gümnaasiumi algkooliõpetajate rühm läbis eelmise õppeaasta jooksul mahuka koolituse sõnalise tagasiside andmisest ja kujundavast hindamisest. Koolituse viis läbi pikaajalise koolijuhi kogemusega koolitaja Leelo Tiisvelt. Koolituse tulemusena omandati oskused, mida algaval õppeaastal jagatakse koolitajatena juba oma kolleegidele. Selle protsessi initsiaatoriks ja koolipoolseks korraldajaks on algkooli õppejuht Kalli Vendik. Uues koolitusrühmas on lisaks algkooli õpetajatele kaasatud ka mõned II kooliastme õpetajad, sest soovime kolme aasta jooksul algkoolis tehtud tööd II kooliastmes jätkata. Lisaks tööle, mida teeme koolis, on ootused suuremad ka kodule. Kindlasti on vajalik õpetaja poolt kirja pandud sõnalisi hinnanguid koos lapsega lugeda ja analüüsida. Tähtis on olla oma lapse arengu märkaja ja toetaja. Oluline on last innustada, aidata tal aru saada oma tugevatest külgedest ning sellest, mis veel arendamist vajab. Selle tulemusena saab lapse põhjalikke ja objektiivseid teadmisi oma oskustest ja võimetest.
Lisaks sellele, et lapse tulemustele annab hinnangu õpetaja, on oluline koht sellel, kuidas hindavad tema pingutusi vanemad.
See on lapse positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Objektiivne enesehinnang ning teadmised oma tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest loovad hea eelduse mõistmaks vanemates klassides paremini numbrite taga olevat isiklike teadmiste hulka ja panust.
Kas oleme õigel teel?
Sellel kevadel käis Tallinnas Šveitsi päritolu pedagoogikalektor ja konsultant Godi Keller. Tema ettekanne kandis väljakutsuvat sõnumit - praegune koolisüsteem numbrilise hindamisega toodab luusereid. Ka tema käsitles põhjalikult teemat hinne vs hinnang ning tõi hulgaliselt näiteid numbrilise hinde vaenulikkusest lapse kujunemisel enesekindlaks ja täisväärtuslikuks noorukiks ja täiskasvanuks. Mitte miski ei alanda rohkem lapse eneseusku ja eneseväärikust, kui halb hinne. Eriti seetõttu, et numbrit on kerge kaaslastega võrrelda. G. Kelleri hinnangul on see suureks põhjuseks, miks langeb õpimotivatsioon, tekib probleeme koolikohustuse täitmisega ning hindeid peab ta ka üheks koolikiusamise võimalikuks põhjuseks.
Õigel teel või mitte - pelgalt sisetundest või isiklikust maitsest siin lähtuda ei saa. Edukalt sooritatud tasemetööd, julged ja energilised lapsed, säilinud õpimotivatsioon annab julgust arvata, et suund ei ole vale ning tasub edasi liikuda. Julgust selleks lisab ka teadmine, et väga mitmed eesti koolid on liikumas samas suunas.
