SOOVITUS: Kui hääl on kähe, siis sosistada ei tohi
Eestlaste teadlikkus häälehäire võimalikule tekkimisele kahjuks väike: ruumid on halva akustikaga, meid ümbritseb liiga palju müra, millest peame üle karjuma jne. Hääl võib inimesel olla kähe juba kuid, kuid arsti juurde pöördumisega viivitatakse. Häält võtavad kõik iseenesest mõistetavana. Selle unikaalse instrumendi olemasolust saame tavaliselt teadlikuks siis, kui hääle kvaliteet on muutunud või kui hääl hoopiski ära kaob.
Ei ole olemas kaht täpselt ühesuguse häälega inimest. Hääl on kõnelise kommunikatsiooni aluseks. Kujutage ette, kui raske on suhelda ümbritsevatega, kui pole häält. Kes on selle ise läbi elanud, see teab. Kuid eksperimendi korras tasuks seda igaühel korra proovida. Mitu tundi vastu peate ilma, et häält ei kasutaks? Mõelge, kuidas selline olukord mõjutaks teie elukvaliteeti, kui hääl kaokski päriselt ära kuuks ajaks, pooleks aastaks, aastaks?
Reaalsus näitab, et häälehäireid esineb kõige enam õpetajate seas, seejärel on häälega kimpus kõnekeskuse töötajad, treenerid, lauljad, näitlejad, müügimehed, ajakirjanikud, advokaadid jt häält oma elukutsena kasutavatel inimestel.
Probleem tekib kui rääkida pikka aega järjest tugeva häälega. Selle tulemusel hääl väsib, tekib vajadus köhatada, oleks nagu klimp kurgus, hääle kõrgus võib muutuda. Loomulikult ei tohi rääkida põletikulise häälega, külmas, tolmuses, kuiva õhuga keskkonnas. Tähtis on ka ruumi akustika. Halva akustikaga ruumis kajab nagu vannitoas, seevastu vaipkattega ruumis, kus on näiteks akende ees kardinad, on rääkimine palju kergem. Seepärast peaksid näiteks ehitusasjatundjad- sisekujundajad ruume ehitades-kujundades mõtlema rohkem ruumi akustika peale (rühmaruumid, klassiruumid, muusikatunni ruumid) ning paigaldama heliisolatsioonimaterjali õigesti.
Hääl muutub haigeks, kui ise oleme haiged
Häälehäired on raskemate haiguste üheks sümptomiks (insult, Parkinsonihaigus, astma jt). Üldfüüsise halva olukorraga (ülemiste ja alumiste hingamisteede põletikud) kaasneb kohe ka hääle halvenemine. Stress ja valu panevad meie lihased, sh ka häälelihased pingesse ning tagajärjeks võib olla see, et hakkame häält moodustama valesti. Ka refluksihaigus (mao happelise sisu tagasiheide söögitorru ja ka häälepaeltele) võib põhjustada häälehäiret.
Ilusa, puhta, kandva kõnehääle (aga loomulikult ka lauluhääle) aluseks on hea füüsiline seisund, õige rüht, lõdvestunud lõua- ja põselihased, õige hingamine ja selge artikulatsioon. Suust väljuv õhujuga peab olema niivõrd „toestatud", et me ei pinguta kõrilihaseid, vaid häälepaelad saavad pingevabalt oma tööd teha.
Kui hääleprobleem on kestnud üle 2 nädala, tuleb kindlasti pöörduda perearstile.
LISAINFO
HÄÄLE HEAKS VÕIB PALJUGI KA ISE ÄRA TEHA:
• Kui on vaja palju rääkida, joo peale mullivaba vett lonkshaaval!
• Ära suitseta, tarbi kohvi ja alkoholi, karastusjooke, vürtsikaid toite - need kuivatavad liigselt häälepaelu!
• Ära räägi pika vahemaa tagant ning ära ole kõneleja poole seljaga!
• Ära räägi, kui müra (liiklusmüra, vali muusika, jutukõmin) sind segab ja pead enda kuuldavakstegemiseks häält tõstma!
• Ära räägi liiga kiiresti!
• Ära karju (näiteks spordiüritustele kaasa elades)!
• Hoia sisekliima niiske ja tolmuvaba!
• Hinga alati läbi nina ning ära pinguta lõuga, kaela, õlgu. Ole rääkides vaba!
• Kui hääl on kähe, siis ei tohi sosistada (selle vastu eksivad tavaliselt õpetajad) ega ka köhida (köhimise asemel võta lonks vett)!
• Võimalusel kasuta mikrofoni!
• Ära laula, kui sa oled külmetunud!
• Neelamine, hääletult haigutamine, ohkamine lõdvestab häält.
• Hääle kvaliteeti muudavad hormonaalsed muutused (rasedus, menstruatsioon, menopaus).
