Šotimaast, šotlastest ja ,,ei sõnagi” ilmast!
Tänu SA Archimedes Elukestva õppe programmi Comeniuse toetusele osalesin 4.-17. juulini Šotimaal Dunfermlines Euroopa inglise keele õpetajate koolitusel, mille põhieesmärk oli tutvustada Šotimaa ajalugu, kultuuri, haridussüsteemi, aga ka inglise keele õpet ja selle õpetamise metoodikat nooremale koolieale. Kursusel osales 27 õpetajat 7 riigist: Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Soome, Poola, Saksamaa ja Eesti.
Alustan siiski ilmast, sest see on šotimaal tegelikult nii tähtis tegelane, et tal on lausa oma nimi- šoti ilm. Olin kuulnud minagi, et ilmaga šotlased kiidelda ei saa, aga kogetu ületas kõik ootused. Kuna juuli alguses hakkas ilm siinmail juba suviseid tuure üles võtma, siis otsustasin kohvri saleduskuuri huvides sealt soojemad riided välja tõsta. Kohapeal selgus, et lisaks sellele, mis kohvrist välja jäi, oleks vaja läinud veel saapaid, jopet ja kindaid! Seda kõike võis tänavapildis näha, kuid mitte poelettidel-see selgus, kui üritasin endale mõned soojemad keha- ja jalakatted osta! Milline see Šoti ilm siis oli? Külm, jahe, tugev tuul, uduvihm, tihe vihm, udu, natuke päikest ka … temperatuur päeval +13 kuni +20 ja kõik see vaheldus umbes 10 minutilise intervalliga! Kui lõpuks olime šoti ilma omaks võtnud, võisime imetleda ka muud, mis sellel maal kaunist ja meeldejäävat oli.
Šotimaa oma 5 milj elanikuga on üks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osa. Vaatamata sellele, et kuningriiki juhitakse Londonist, on Šotimaa läbi sajandite saavutanud teatud iseseisvuse. Neil on oma parlament, õigus- ja haridussüsteem, oma raha (Šoti nael), postmargid ning kaugesse ajalukku ulatuvad kombed ja traditsioonid. Läbi aegade on šotlastel tulnud jõudu katsuda võõrvallutajatega: roomlased, viikingid, inglased jne. Igast ajalooetapist on jäänud imetlusväärseid kindlusi, katedraale, kuningalosse, mida šotlased ise hindavad ja kuhu ka turistid oma sammud seavad. Vaprad vabadusvõitlejad ning rahva poolt armastatud kuningad ja kuningannad on säilinud rahva mälus ja juttudes tänini. Ajaloohõnguline Dunfermline, kus koolitus toimus, oli Šotimaa pealinn kuni 1603 aastani. Sealne klooster ja kuningapalee kõrgusid väärikalt oma hiilguses linna südames Praegust pealinna Edinburghi lahutab Dunfermlinest 30 minutiline rongisõit, kusjuures tuleb ületada jõgi nimega Forth millest on üle ehitatud 2 paralleelset 1,6km pikkust silda. Sillad ja nendest ülesõit on vaatamisväärsus ja elamus omaette!
Šotlaste ihnsuse ja omaksu kohta on palju ütlemisi-vasktraat olevat tekkinud sellest kui kaks šotlast tülitsesid ühepennise mündi pärast. Kui minu käest küsiti, mis mulle šotimaal kõige suurema elamuse on jätnud, siis vastasin: ilm, maastik ja inimesed. šotlastest jäi mulje kui avatud, lahketest ja abivalmis inimestest. Kui helistasin Eestist oma võõrustajale Margaretile, siis jäi juba põgusast telefonivestlusest tunne justkui sõidaks külla vanale heale tuttavale. Margaret osutus suurepäraseks jutuvestjaks ja kokaks, kelle toidud olid väga maitsvad ja kes vaatamata oma kõrgele eale (80 a) sõidutas meid autoga. Ei näinud märkigi šotlaste ihnsusest või uhkusest. Alati valmis teed juhatama või abi osutama, kusjuures mitmel korral pärast tänamist öeldi, et me oleme ju šotlased. Inglaseks ei tohi šotlast nimetada, heal juhul britiks.
12. saj oli šotimaa jagatud klannide vahel. Igal klannil oli oma territoorium, moto, sümboltaim ning oma värvi ja ruudumustriga (tartan) villane riie, mida kasutati Šoti seeliku (kilt) tegemiseks.. Tänavapildis võib kiltekandvaid mehi kohata, aga kindlasti mitte kombinatsioonis vihmavarjuga. Vihmavarju järgi võis Šotimaal enamasti turisti ära tunda. Järjekord on šotimaal püha: isegi peatuses öeldi lahkelt bussi sisenedes minge teie, te olite enne meid. ,,Tere”, ,,tänan” ja ,,head aega” ei ole häbiasi! Seda kasutavad eranditult kõik bussi sisenejad ja väljujad valjusti ning häbenemata. Poed suletakse hiljemalt 17.30 ning siis on tänavad tühjad. Suured kaubakeskused on lahti 24h. Ühis- ja linnadevaheline transport on väga mugav nii busside-rongide tiheda graafiku kui ka suhteliselt odava hinna tõttu. Koolilapsed kannavad koolivormi, mis on kena, odav, vastupidav ja mis peamine, väldib klassivahet laste seas ehk ei pane kedagi vähemalt koolis kehvemasse olukorda vanemate rahakoti tõttu. Kõik vajalikud õppetarbed on kooli poolt . Enamikes klassiruumides on valge ehk arvutipõhine klassitahvel. Hõredalt asustatud piirkondades hoitakse alles ka 2 õpilasega koole! Koolid testivad algkooli lapsi igal aastal (matemaatikas, lugemises ja kirjutamises), testide tulemusi ei avalikustata ja koole omavahel ei võrrelda.
Kohtumine erinevast rahvusest sama eriala inimestega andis meeldiva ja värskendava kogemuse. Rõõmsameelsed ja külalislahked šotlased ning Šotimaa looduse suurepärane vaatemäng, mida pakuvad üksikud orud, sillerdavad järved, mäed, mille tipud on kaetud valgete pilvemütsidega ning lõputud rohelised avarused, millel silm eristab valgeid ,,lambatäppe”, jätsid kustumatu mälestuse ja tekitasid soovi seda maad veelkord külastada. Pealegi jäi Loch Ness`i koletis Nessie seekord nägemata!
