FOTO: Foto: Rene Suurkaev
Kuna sotsiaalmeediasse sisenemine on lihtne ja profiili tegemine ei nõua kulu ega suurt pingutust ning sotsiaalvõrgutike värbamiskampaaniad on üsna agressiivsed, vallutab sotsiaalmeedia statistiliste näitajate poolest järjest suuremaid kõrgusi. Kuid nagu ikka eksisteerivad kõrvuti statistilised näitajad ja päris elu. Statistiliselt võib kasutajaid järjest enam juurde tulla, aga kuidas muutub numbrites sotsiaalmeedia aktiivne kasutus, selle kohta on keerulisem andmeid leida. Paljud inimesed võivad ju profiili omada, mis ei tähenda, et seda regulaarselt kasutatakse.
Inimesed, kes aga sotsiaalmeediat kasutavad, seisavad justkui lookas rootsi laua ees. Infovalik on tohutu. Samas kas infomaastikul sotsiaalmeedia poolt pakutav võib anda rahuldustpakkuva elamuse? Ka rootsi rikkaliku valikuga toidulaud võib silme eest kirjuks lüüa, eriti alustavat sotsiaalmeedia kasutajat.
Kuid eks see kõik ole harjutamise asi, kuidas rahuldada infonälg ja teha õiged valikuid nagu rootsi lauaski parimaid palu valides. Rae valla mees ja ettevõtjana tegutsev Priit Mae avaldab, et tema kasutab Facebooki päevauudiste jälgimiseks ja ka lähedastega info vahetamiseks ning gruppides arutelude jälgimiseks. Gruppe, kuhu ta kuulub, on mitmeid.
Lagedil aeroobikatreenerina tegutsev ja turundusjuhina ametis olev Kadi Truuleht räägib, et tulenevalt oma erialast on Facebook esimene asi, mille ta hommikuti tööle jõudes avab ning tööd lõpetades suleb. „Minu jaoks on see eelkõige töövahend ja isiklikku infot postitan sinna väga läbimõeldult ja harva", tunnistab Kadi.
Erialaselt kasulik on Facebook ka Jüri Kivitile, kes reklaamieksperdina kasutab igapäevaselt sotsiaalmeediat erinevate sihtrühmade uurimiseks, kellega tavaelus kokku ei puutu. „Nüüd kirjutavad inimesed ise lahti oma „hinge". Turundajate töö muutub selle võrra efektiivsemaks", kõneleb Jüri, kes tekstide loojana sotsiaalmeedias tahab jagada oma tähelepanekuid ja otsib teiste mõtlevate inimeste ideid. Sotsiaalmeedia kiiresti muutuv pale
Mitmed kasutajad on täheldanud, et Facebookis hakkab hoogu võtma uus ajastu. Kui arvestada, et mõne aasta eest oli popp jagada enda kohta rohkem isiklikumat informatsiooni ja profiili omanikud kasutasid kontot virtuaalsete sõprade leidmiseks ja nendega suhtlemiseks, siis järjest enam on Facebook kasutusel ka organisatsioonide huvides.
Kasutajaprofiili omavad Facebookis eraisikute kõrval nüüd ka paljud asutused ja ettevõtted selliste uustulnukate arv vaid kasvab. Kõik see tähendab kasutajate jaoks palju suuremat infovalikut ja ka infomüra.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni teadur Kristina Reinsalu viitab, et kuna Facebooki tekstidel pole kindlat vahefiltrit nagu see on traditsioonilises meedias, siis avalikuks võivad saada mistahes sisuga tekstid. Sotsiaalmeedia ei ole nähtus omaette, see toimib samamoodi sõnavõtjate eetika tasemel nagu teised interaktiivsed veebikeskkonnad. Osadel inimestel on eetika kõrgem, teistel ei ole. Lõpuni sotsiaalmeediat reguleerida ei saa, aga saab tõsta kasutajate teadlikkust selle kasutamisel.
Sotsiaalmeedial on kasutajate jaoks ka palju eeliseid ja üks nendest on võimalus saada infot otse allikast. Sotsiaalmeediast on saanud oluline keskkond nii eraettevõtete kui ka avaliku teenistuse asutustele.
„Facebooki võimalusi ka järjest parendatakse", leiab Kristel Toom, kes on ettevõtte omanik ja peab Jüris mudilasklubi. „Ise külastan ma Facebook'i küll iga päev ja isegi mitu korda, aga postitan harva, eelkõige oma ettevõtte reklaami", kõneleb Kristel Toom, kelle sotsiaalmeedia kasutamine on tihedamaks muutnud just ettevõtte loomine. Kristjan Kostabi
uuris oma magistritöös riigiasutuste sotsiaalmeedia kasutust ning leidis, et sotsiaalmeediat kasutades suureneb oluliselt sihtrühmade tabamisvõimalus. Paljud riigiasutused omavad sotsiaalmeedias kontot, aga suhtlemine ei vasta kasutajate ootustele. Kostabi märgib, et kui suures hulgas tegelikult tabatakse oma sihtrühmi, sõltub sotsiaalmeedias info saatjatest, sõnumist ja ka vastuvõtjatest. Platvorm on algatuseks aga väga hea. Ka riik peab olema seal, kus on inimesed
Sotsiaalmeedias oma sihtrühmadega suhtlemine on prioriteediks olnud ka Rae vallavalitsusele, mis haldab avalikku Facebooki lehte nimega Rae vald. Seda on like´nud ligikaudu 700 inimest. Tegemist on 2013. aasta märtsis loodud avaliku kontoga, kus edastatakse värsket ja praktilist informatsiooni koduvallas asetleidvate sündmuste ja igapäevaelu puudutavate otsuste kohta.
Olukord, kus omavalitsus ja inimesed võivad sotsiaalmeedia kaudu suhelda, on siiski üsnagi uus ja kujunemisjärgus. Paljud omavalitsused veel sotsiaalmeedias ei olegi ning need kes on, nendest osad alles õpivad sotsiaalmeedias käitumist. Vaja on leida näiteks sobilik ja õige suhtlemisstiil. Kasutajate poolt vaadatuna on ametlikul ja kantseliitlikul suhtlemisstiilil miinuseid, sest sotsiaalmeedia keelekasutus on vabam ja kõnekeelsem.
Ka Kristjan Kostabi läbiviidud uuring 2013. aasta jaanuaris kaitstud magistritöö „Riigiasutused sotsiaalmeedias - kasutajate kogemused ja ootused" jaoks tõi välja, et riigiasutustel on sotsiaalvõrgustikes võimalik suhelda väga suure auditooriumiga, aga suhtlemine pole kõikidel juhtudel tulemuslik nii riigiasutuste kui inimeste jaoks. Näiteks tuleb oma sõnumid kohandada sotsiaalmeediapäraseks, aga ametlikku informatsiooni ei tohiks jällegi esitada slänge kasutades.
Kostabi tõi välja, et kasutajate põhiline ootus on aga saada riigiasutuse sotsiaalmeedia profiili postitustest kasu teenuse, info vms kaudu. Eelkõige oodatakse huvitavat ja kasulikku infot, sõbralikku suhtumist, vahetut keelekasutust ja asutuse kiiret vastust küsimustele. Pakutav info riigiasutuse sotsiaalmeedia lehel peaks täiendama muudes kanalites ilmunut, kuid seejuures olema sotsiaalmeediapärane ja kandma mingit lisaväärtust. Hinnatakse huvitavaid, harivaid, kaasavaid ja kasulikke postitusi. Hea pinnas kodanikuühiskonna arengule
Kui Rae vallavalitsuse Facebooki kontost on saanud kiire värske info edastaja kohaliku elu mõjutavates otsustes ja sündmuste taustal, siis selle kõrval on tegutsemas kogukonnaelu erinevaid teemasid ja probleeme käsitlev Rae valla kinnine FB grupp nimega Rae vald. Sellel FB leheküljel näeb ka grupiliikmete postitusi, mis kutsuvad kaasalööma erinevatel üritustel, sekka edastatakse ka töökuulutusi.
Rae valla kinnise grupiga on liitunud novembri keskpaiga seisuga ligi 1700 elanikku. Grupp loodi 2010.aasta kevadel ja selle tänase administraatori Indrek Variku sõnul alustati gruppi paarikümne liikmega, kes elasid või töötasid Rae vallas. „Saime päris kiiresti käima infovahetuse, 8 kuu pärast oli meil koos 400 liitujat", meenutab Indrek Varik mõneaasta tagust käivitusperioodi. Ligi 2000 liikmele läheneva FB grupi seinal juhtub asju, mis kõigile alati ei meeldi.
Olgu siis need reklaampostitused või poliitilised lahingud, kummagagi ei tohiks kasutajate arvates üle piiri minna, aga eks ole ju sageli nii, et seal kus nägijaid, seal ka paratamatult on tegijaid. Rae grupi administraator loodab pikas perspektiivis näha grupis rohkem konstruktiivseid ja emotsioonivabu diskussioone.
Kuigi liikmeid grupis on palju, pole nende inimeste arv, kes sõna võtavad väga suur. Kristel Toom esindab neid FB kasutajaid, kes räägivad kaasa like nuppu kasutades. „Rae valla grupis vallaga seotud probleemidest üldjuhul sõna ei võta. Kui miski meeldib, siis vajutan nuppu „Like/Meeldib" ja sellega asi piirdub", kirjeldab Kristel.
Priit Mae tunneb, et mida aeg edasi, seda rohkem on temas soovi kaasa rääkida kogukonnaelu teemadel. „Viimase kolme aasta jooksul olen muutunud aktiivsemaks kogukonna teemades kaasa lööjaks ja Facebookis saab esineda alati oma nime alt, anonüümsust pole ja see annab hea aluse erinevates aruteludes osalemiseks, mis enne oli võimalik vaid vähestel", meenutab Priit.
„Ma töötan pidevalt arvutis, vahest kirjutan mõne kommentaari, see on suitsu- või kohvipausi asemel. Kuna töötan pikalt, siis kommentaare koguneb päevas 10-15", kõneleb Jüri Kivit, kes eelistab postitada Peetri aleviku gruppi oma seisukohti ja mõtteid kogukonnaelu teemadel.
Peetri grupp on teine FB grupp, mis on elanike hulgas populaarne. Peetri kinnise grupiga on liitunud ligi 700 inimest. Kuid lisaks Peetri grupile tegutseb vallas veel 10 gruppi, mis on inimeste endi poolt ellu kutsutud, piirkonnapõhised ja enamasti kinnised. Teemad mida käsitletakse on seotud avalike teenuste ja hüvedega, kohaliku poliitikaga, avaliku korraga ja teedega. Samuti teavitatakse üksteist gruppide siseselt leidudest, kaotustest, kahtlastest ringi liikuvatest isikutest ning kutsutakse kaasalööma üritustel ja osa võtma sündmustest. Kasutajad FB-st
„Kogukonna tasandil püüan hoida inimesi kursis nende kodukohas toimuvaga, jagan ürituste infot ja pildigaleriisid, levitan aleviku ja valla tasandil olulisi teateid", valgustab oma tegevust Kadri Truuleht.
„Palju on ka ebaolulist infot (reklaami), aga sellele ei pööra ma suuremat tähelepanu", leiab Kristel Toom.
„Info saamine on täna ülilihtne, raske on selle väärtust tuvastada suurest hulgast. Inimesed on hakanud jagama mida iganes ja ei väärtusta enam jagatava info ausust ja on langenud paljuski reklaamikampaaniate lõksu", räägib Priit Mae.
Millist infot vastu võtta, selles osas tasub olla valvas, kuid see ei kehti ainult sotsiaalmeedias leviva info kohta. Eksitavat infot võib saada ka oma parimalt sõbralt ja lausa näkku võib ju valetada ka pereliige.
„Info tarbijal tuleb säilitada iseseisev mõtlemine ning ratsionaalne asjadele lähenemine", soovitab Kadi Truuleht, kes leiab, et võrdselt kriitiline peab olema nii traditsioonilisest meediast info ammutamisel kui ka sotsiaalmeediast.
„Usaldan vaid fakte ja algallikaid. Igal infol on alguspunkt - fakt, tegevus, dokument, millest info hakkab liikuma ja moonduma", resümeerib Jüri Kivit, kelle jaoks Facebook on ennekõike jututuba, kus leiavad lahenduse kiireloomulised küsimused juhul, kui sa hoolikalt valid oma "sõpru". Kokkuvõttes tuleb sotsiaalmeedia paljude plusside juures, nii kodanikuühiskonna arengu ergutamisel kui inimeste vahel suhete loomisel, näha ka sotsiaalmeedia miinuseid.
Millised need miinused on, jäägu iga inimese enda otsustada või tunnetada vastavalt oma kogemustele. ______________________________________________________________________
Sotsiaalmeedia kiire ja vahetu olemus seab kuigivõrd piire omavalitsuse suhtlemisele oma kodanikega.
Elanike probleemid vajavad sageli läbi kaalumist ning enamasti erinevate menetluste läbi viimist, milleks on seaduses ka omad nõuded. Aeg ei ole veel küps, et sotsiaalmeediast saaks põhilisem suhtluskanal kodanike ja vallavalitsuse vahel.
Hindan kõrgelt, et erinevad sotsiaalmeedia grupid Rae vallas on aktiivsed ning arutlevad oma kodukoha teemade üle. Soovin, et olulised probleemid jõuaksid ka vallavalitsusse, kuid siinkohal tahan rõhutada, et sotsiaalmeedia kinnises grupis pöördumine vallavalitsuse poole ei taga info jõudmist vallavalitsuseni. Selgitan, miks?
Nagu näha, on Rae vallas erinevaid gurppe üle 10 ja neis kõigis olla reaalajas esindatud on tänasel päeval pea võimatu. Küll on hea meel tõdeda, et Rae vallavalitsusel on oma avalik Rae FB lehekülg, kus püüame avaldada infot elanikele üldhuvipakkuvatel teemadel, olgu need siis ehitamistega seotud või erinevad küsimused sotsiaal-, kultuuri-, spordi-, majanduse-teehoiu või mõne teise omavalitsuse vastutus alasse kuuluvast valdkonnast.
Sotsiaalmeedia ergutab väga hästi kodanikuühiskonda. Kõik ettepanekud, mis meie elanike poolt läbi arutluste erinevates sotsiaalmeedia gruppides tekivad, peaksid jõudma ka vallavalitsusse. Kas siis ise kohale tulles, tavapärast posti või elektroonset posti kasutades.
Mart Võrklaev
Vallavanem