Kolm aastat on Viimsi vald spordi pearaha asjus Tallinnaga koostööd teinud ja ühtlustanud tasustamist nii palju kui võimalik. "Kõik toimis seni hästi," tõdes Kask.

Keeruline on tema sõnul tõmmata piiri Viimsi ja Tallinna spordiklubide vahel, sest mõlemas tegutseb kummagi omavalitsuse lapsi. Nüüd jäävad viimsilased Tallinna boonusest ilma, kui klubis on vähem kui 25 last. Tallinn on põhjendanud oma muudatust sellega, et osa treenereid on taotlenud toetust mitmelt omavalitsuselt. Teiseks tuuakse Tallinna treenereid n-ö paberil mujalt, kuid tegelikult nad Tallinnas treeneritööd ei tee, klubid aga saavad nende pealt boonusraha.

"Oleme sunnitud oma tasustamise korda muutma," nentis Kask ning lisas: "Meie jätkame ka selliste klubide toetamist, kus on mõned meie valla lapsed." Ka treenerid, kes jätkavad valdavalt Viimsi laste õpetamist, saavad edasi valla toetust. Valla sporditöö koordinaatori sõnutsi toetab vald tänavu 1442 ja järgmisel aastal 1530 lapse sportimist.

Abivallavanem Mailis Alt selgitas, et Tallinna esindajatega toimunud kohtumisel lepiti kokku, et 2015. a jätkatakse koostööpartneritena.

Kuidas tasustada treenereid

Suurem ja ettearvamatute tagajärgede muudatus ootab spordiklubisid aga ees seetõttu, et nüüd äkki on keelatud ja karistatav seni kehtinud kord, mille järgi klubid maksid treeneritele palga asemel stipendiumi.

Muudatuse hammasrataste vahele on juba jäänud Martin Reimi jalgpallikool, keda maksuamet on trahvinud stipendiumide maksmise eest.

 "Enne peaks riik uuendused seadustama, siis nende täitmist nõudma, mitte hakkama tagantjärele karistama," sõnas Martin Reim. "Kui stipendiumid on ebaseaduslikud, saabub 2014. aastal spordiklubidele tõehetk, kas pannakse need kinni või jäävad ellu."

Aastal 2000 võeti vastu seadus, et treeneritele võib maksta stipendiumi. Kogu Eesti spordielus on tegutsetud selle põhimõtte järgi. "Me oleme süsteemi üles ehitanud, kuigi treeneritel pole mingeid garantiisid," tõdes Tallinna Ülikooli õppejõud Kaarel Zilmer.

"Nüüd on selgelt keelatud, et seda ei tohi teha. Aga kuidas siis, sellele vastust pole." Zilmeri sõnul on see teema olnud kogu aeg teada ning treenerite tasustamisest on kõneldud ka spordikongressil.

Reimi sõnul pole praegu selgust, kuidas järgmisel aastal toimida. Komisjonid, kes seadusi ümber teevad, annavad vastakaid arvamusi selle kohta, kuidas treenereid edaspidi tasustada. "Mul pole selle vastu midagi, et pean treenerile palka maksma, aga siis peab raha juurde leidma," arutles Reim. Lastevanemate jaoks võib laste sportimise eest maksu tõus üle jõu käivaks osutuda ja selle tagajärjel võivad lapsed sportimisest kõrvale jääda. Korvpallitreener Tanel Einaste arutles, et treenereid on umbes 4000, lapsi, kes spordiklubides sporti teevad, on umbkaudu 200 000. "Kas lapsevanemad aduvad, milles on asi?" küsis Einaste, kelle arvates peaks selle probleemiga tegelema poliitikud ja eelkõige tippsportlased, kes on Riigikogusse valitud.

Ärme maksame stippi, aga pakkuge uut lahendust, olid treenerid ühel meelel. Tõenäoliselt pole ühtki spordiklubi ega alaliitu, kes poleks treeneritele stipendiumi maksnud, seda on teinud ka olümpiakomitee. Just olümpiakomitee ja kultuuriministeerium peaksid asja valitsuse tasemel lahendama.

 "Kõik teavad, et asjad on seni nii käinud, teab maksuamet, teab EOK, teab kultuuriministeerium. Maksuametil on kõigi klubide kohta andmed kogu aeg teada olnud. Nüüd on suunda muudetud, muutmata seadust," võttis Reim olukorra kokku.

"Nüüd tuleks klubidele anda üleminekuaeg, et hakata treeneritele palka maksma nagu õpetajatele," leidis ka volikogu liige ja ettevõtja Rein Madissoon.

Valla prioriteedid

Ott Kask tutvustas ka spordialasid, mis on vallas prioriteedid. Need on jalg-, korv- ja käsipall ning sulgpall, purjetamine ja ujumine.
"Jätkame nende alade hoidmist prioriteetide seas," ütles Kask. Põhjuseks, et vallas on tingimused nende aladega tegelemiseks, nendega tegeldakse suurtes klubides, kus harjutab palju lapsi ning need on laia kandepinnaga alad, kui välja arvata purjetamine. Näiteks Martin Reimi jalgpallikoolis harjutab ligi 300 last, Viimsi Korvpalliklubis üle 200 lapse, käsipallis umbes 80 last.

Taas tõstatas Martin Reim küsimuse, et väidetavalt on Viimsi Kool suurim maailmas, aga koolil pole staadioni. Selle kohta on olemas mitu plaani ja võimalikke variante.