Spordiklubis ei käi vaid musklites sportlased - trenn jõusaalis sobiks elustiiliks kõigile
Klubisse sisenejat tervitavad soe ja mõnus atmosfäär ning sõbralikud treenerid. Veelgi hubasemaks muudavad tunde ümberringi pottides kasvavad rohelised taimed. Silma hakkab ka lastele mõeldud mängunurk
ja suur mullivann, mis täis värvilisi palle. Trenazhööride valik on väikese klubi kohta üllatavalt mitmekesine.
Lisaks on olemas solaarium ja rühmatreeningute saal. Trennikavast selgub, et hetkel toimuvad klubis sellised treeningud nagu bodypump, body, TBA ja jooga ning lisaks tantsutrennid - hip-hop ja cheerleaders.
Mida soovitatakse klubist potentsiaalsele huvilisele, kes veel oma kohta treeningmaastikul leidnud ei ole. Võtsime nööbist kinni ja küsisime ühel üsna musklis ja heast tervisest märku andva jumega noormehelt - personaaltreenerilt Eric Brauerilt.
Klubis käimine kui elustiil
“Meie klubisse on oodatud igasugused inimesed - noored ja vanad, ilusad ja vähem ilusad, terved ja vähem terved, elumehed ja vähem elumehed...” selgitab Eric muiates, ent siiski oma sõnu tõsiselt mõeldes.
“Meie idee on, et spordiklubi ei ole koht, kus käivad ainult musklites sportlased või ülepäevitunud tibid, vaid kõik inimesed, kes tahavad hoida või saavutada üldist head füüsilist vormi,” julgustab Eric.
Tema sõnul kõigub klubi klientide vanus 14 ja 70 aasta vahel. Mehed tulevad Ericu hinnangul enamasti tervise pärast, naised aga välimuse tõttu, siis kui peegel seda soovitama hakkab. Nooremad tüdrukud käivad põhiliselt tantsutrennides.
“Õnneks hakkab Eestisse jõudma kultuur, et trenni tuleb mitte ainult see inimene, kellel juba viimane häda käes või kes tahab ennast tippvormi ajada, vaid tulevad pereinimesed, tööinimesed, õpilased ja üliõpilased, isegi pensionärid. Treeningsaalis käimine on muu-tumas elustiiliks, osaks igapäevastest vajalikest tegemistest nagu näiteks hambapesu,” on Ericul heameel.
Vormi liigselt piitsutamata
Aga mis siis, kui inimene tahaks küll spordiklubis käima hakata, kuid häbeneb oma kehalist seisukorda või kardab hoopiski liigseid askeese, mida vormi saamiseks rakendada tuleb? “Tõde on see, et vererõhu normis hoidmiseks ja heaks enesetundeks piisab ka paar korda nädalas treenimisest,” kinnitab Eric veendunult. “Palju polegi vaja: peamine jõupingutus on ennast diivanilt maha saada ja kohale vedida. See ongi kõige raskem osa. Saali jõudes kohtab inimene aga sõbralikku vaimu- teeme lõbusas seltskonnas natuke trenni, kaotame paar kilo. Eriline nauding saabub pärast treeningut, kui keha aitäh ütleb. Ja läbi füüsise saab ka vaim eliksiiri,” usub treener.
Klubis pakutakse inimesele personaalset lähenemist ja treenitakse põhimõttel, et kaasatud oleks nii jõutrenn kui ka aeroobne koormus.
“Probleem on selles, et inimesed kipuvad suhtuma jõusaalis käimisse kui projekti - käin klubis, võtan mõned kilod alla ja asi tehtud. Jah, see on lihtne, kehakaalu langetamine on tugev motivatsioon ja selle saavutab suhteliselt kiire ajaga. Raskem aga on oma vormi hoida, treenimist harjumuseks muuta. Mind aitab siinjuures hambapesu peale mõtlemine,” annab Eric nõu, kuidas mõtlemist trenniusku suunata.
Treener kui psühholoog
Eric on olnud Laagri Tervises (vana nimega Laagri Jõujaam) treener juba 6 aastat. Ta on kaasa elanud klubi rõõmudele ja muredele ning juhendanud kõikvõimalikke erinevaid kliente. Aga mis on üldse jõusaali treeneri roll?
Selle peale vastab Eric, et tema ei nimetakski treenereid treeneriteks, vaid nõustajateks. “Treener on see, kes arendab mingit kindlat spordiala. Meie aga pakume lihtsalt kvaliteetsemat elu. Me ei pikenda kellegi elu, küll aga hoolitseme selle eest, et see aeg, mis antud, oleks nauditavam ja aktiivsem. Tegelikult inimene, kes tuleb trenni, otsib ju mitte ainult füüsilist vormi, vaid ka vaimukosutust. Sellepärast tean omast käest kinnitada, et treener peab olema ka psühholoog, terapeut, perenõustaja, ärakuulaja ja isegi lapsevanem,” jagab mees kogemusi.
Apteegi asemel spordisaali
Tuleviku suhtes on Ericul positiivsed lootused. “Sooviks arendada koostööd perearstiga. Et arst ei suunaks inimest terviseprobleemide korral kohe apteeki, vaid hoopis spordisaali. Eks peamised terviserikete põhjused on ju ikkagi vale toitumine, vähene liikuvus, stress. Spordisaalis aga leitakse nendele probleemidele lahendus. Seega- aidatakse kõrvaldada haiguse põhjus. Ideaalne oleks muidugi haigust ennetada. Ja sellepärast on meie ülesandeks inimeste teadlikkust tõsta - seda nii sportlikuma eluviisi kui ka tervislikuma toitumise osas, mis iseenesest vähendab stressiohtu,” resümeerib Eric.
________________________________________________
8 põhjust, miks külastada spordiklubi:
1. Tervis.Tervis.Tervis. Trenn on kasulik südametööle, ainevahetusele, vereringele.
2. Trenn annab hea (elementaarse) füüsilise vormi, kaunima rühi ja toob naeratuse näole.
3. Jõusaal ja/või erinevad rühmatreeningud kasvatavad jõudu, vastupidavust ja kehatunnetust.
4. Spordiklubis saab treenida juhendaja käe all individuaalselt või grupis, tänu millele on tulemus efektiivsem.
5. Spordiklubis käimine distsiplineerib regulaarselt trenni tegema ja laiskusest hoolimata ennast kohale tooma.
6. Pidev treenimine hoiab nooremana ja nooruslikumana.
7. Meie sombuses kliimas on spordiklubis mõnus ja soe sportida.
8. Spordiklubis saab suhelda, uusi sõpru leida ja tuju tõsta :)