Suure teedevõrguga valla juht: mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid

 (5)
Lisatud tabelid
Suure teedevõrguga valla juht: mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid
Foto: Ester Vaitmaa

Eesti teedevõrgu kogupikkus oli 2012. aasta alguse seisuga 58 487 kilomeetrit. Sellest 16 443 kilomeetrit riigimaanteid ning 23 647 kilomeetrit kohalikke teid. Lisaks era- ja metsateed, millest osa on omavalitsustele nii olulised, et ka nende hooldamise on nad enda kohustuseks võtnud.

Kõige pikema teedevõrguga omavalitsus on Tallinna linn, järgneb Märjamaa vald Raplamaal. Kõige vähem teid on hallata Ruhnu vallal - vaid paari kilomeetri jagu. Teede pikkusest sõltub aga paljuski see, kui palju omavalitsus peab igal aastal oma kukrut kergendama.

Ühest küljest saavad omavalitsused teedevõrgu pikkuse järgi riigilt sihtotstarbelist toetust, kuid kuna suurema osa peab iga linn või vald ise juurde panema, siis paneb see rahaliselt suurema teedevõrguga omavalitsustele ka suurema põntsu.

„Mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid"

Keila vald peab igal aastal hoolt kandma ligi 295-kilomeetrise teedevõrgu eest. Eesti mõistes on seda palju, Tallinnal on teede kogupikkus ligi 883 kilomeetrit, kuid elanike arv üle 80 korra suurem.

„Mida suurem on kilometraaž, seda rohkem kulub raha teede hooldamiseks, remontimiseks ning rekonstrueerimiseks. Ja kuna hooldamise kulud on väga suured, siis ei jätku raha teede tõsisemaks rekonstrueerimiseks, nagu näiteks katmine asfaldiga," ütles Keila vallavanem Kalev Laast ning lisas, et Keila vald ei ole ses osas tõesti heas seisus, sest mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid.

Seotud lood:

Laastu sõnul muutuvad kruusateed seoses selle aasta ilmadega, kus peaaegu iga päev sajab, väga ruttu auklikuks. Samuti ei saa neid vihmaga hööveldada, kuna sellel ei oleks lihtsalt suuremat mõtet. Viimane suurem investeering tehti kohalikku teedevõrku selle aasta suvel, järgmisel aastal on kavas investeerida teedesse rohkem kui sellel aastal, selleks võimalusi oli.

Järvakandil raha vähe, Võhma rahul

Raplamaal asuv Järvakandi vald ning Viljandimaal paiknev Võhma linn on peaaegu sama suure elanike arvuga ning teedevõrkki on neil peaaegu sama pikk. Esimesel 15,4 kilomeetrit, teisel 13. Need näitajad on Eestis ühed väiksemad.

Veidi alla 1400 eleanikuga Järvakandi valla juht Mart Järvik usub, et nende teede olukord on rahuldav, vahendeid uute teekatete rajamiseks napib aga siingi. Teedevõrk oln linnaline ning kogu võrgustik asub tiheasutusalal. Lähiajal on siiski projektirahade abiga plaanis alevit läbivale peatänavale rajada kergliiklustee.

Võhma linnapeal Avo Põdral on aga hea meel, et nende teedevõrk nii kompaktne on, mille tõttu kulub tõesti ka vähem raha hooldusele.

„Täna oleme rohkem tähelepanu pööranud jalgteede rajamisele ning olemasolevate tänavate olukorra säilitamisele," ütles Põder.

„Viimastel aastatatel on meil olnud käsil mitmed veeprojektid ning seetõttu oleme teehoiurahad suunanud kõik nende projektide finantseerimiseks (peamiselt teekatete parendamine pärast kaevetöid). Uutest projektidest on tulemas Tallinna tänava rek. (ca 900m) , sest Elektrilevi tahab seal viia oma liinid kaablisse, meie peame seetõttu rekonstrueerima tänavavalgustuse ning pärast kaevetöid rekonstrueerima tänava. See on päris kallis projekt ning kindlasti on selle elluviimiseks vaja võtta laenu. Üldiselt oleme tänavaid hakanund põhjalikumalt rekonstrueerima pärast trasside vahetust," lisas linnapea.

Avo Põdral sõnul oleks vajalik aktsiisimaksust omavalitsustele laekuva teehoiuraha suurenemine.

Huvitav teada

Loe veel

Eesti edukamate omavalitsuste tabeli tipus olevad Harku, Rae ja Viimsi vallad on riigipilv.ee järgi ühed suurematest kohalikesse teedesse panustajad. Samas on näiteks Harku vallal pisut üle 100 kilomeetri ning Viimsil ja Rael vastavalt 193 ning 181 kilomeetrit kohalikke teid.

Kellel on kõige rohkem kohalikke teid, mida peabhooldama:

  kilomeetridkulutused teehooldusele 2008-2011 (kokku)
1Tallinna linn883127 998 000
2Märjamaa vald4491 650 000
3Tartu linn32327 619 000
4Kuusalu vald3111 430 000
5Vinni vald2971 017 000
6Keila vald295993 000
7Padise vald291687 000
8Türi vald2791 865 000
9Kernu vald269444 000
10Tartu vald2541 655 000
Allikas: Maanteeameti Teeregister, riigipilv.ee

Kellel on kõige vähem kohalikke teid, mida peab hooldama:

  kilomeetridkulutused teehooldusele 2008-2011 (kokku)
1Ruhnu vald1,729 000
2Piirissaare vald436 000
3Lavassaare vald641 000
4Püssi linn81 273 000
5Võhma linn13135 000
6Õru vald14118 000
7Alajõe vald14,571 000
8Kallaste linn14,55171 000
9Järvakandi vald15154 000
10Kohtla-Nõmme vald18210 000
Allikas: Maanteeameti Teeregister, riigipilv.ee

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare