Suurepärase pagasiga Kaja Heinsaar
„Igasuguseid situatsioone tuleb ju minu töös ette," sõnab Kaja rõõmsal häälel oma kaaluka koti sisu kommenteerides.
Kui farmatseudiks õppinud Kaja Kaiu vallavalitsuses sotsiaaltööspetsialisti koha vastu võttis, alustas ta enda sõnul kui puhtalt lehelt. Perekonnaseadusega oli ta kursis, aga sotsiaalhoolekande seadusega tuli algusest peale tutvuma hakata.
Nüüdseks on ametis oldud seitsme aasta jooksul töö käigus tulnud tegelda nii psüühikahäirete, pommiähvarduse kui ka raskete haigusjuhtumitega, viibida kohtus lapsehooldusõiguse küsimustes ja abistada eakaid inimesi arsti juures käimisel või ravimite väljaostmisel. See nimekiri on aga veel palju pikem. Kaja märgib, et ka valdav töötus muserdab inimesi, halvab nende hingejõu ning hägustab tulevikupilti.
Kõige krooniks lõpetas Kaja sel talvel Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö erialal. Tema lõputöö kandis pealkirja „Erivajadustega lastega perede toimetulek ja tugiteenuste vajadus Kaiu vallas". Neljakümne seitsmele perele, kus kasvavad käitumishäirete ja õpiraskustega lapsed, sai saadetud ankeet, et välja selgitada, millist abi kõige rohkem vajatakse.
Töö käigus küsitles Kaja erivajadustega lastega töötavaid spetsialiste ja üllatusena koorus tema jaoks välja, et lastega kokku puutuvad spetsialistid ei tunne sageli erivajadustega lapsi ära ega oska neid märgata. „Seetõttu jääb abi sageli hiljaks," nendib ta.
„Et abivajavat last märgata ja aidata, on vaja tugevat kolmnurka -perearst koos pereõega, kool ja sotsiaaltöötaja," ütleb Kaja ja soovib oma diplomitöö käigus kogutud infot kasutada võrgustiku tugevamaks muutmisel.
Koos koolidega püütakse ikka leida iga lapse jaoks õiget lahendust. Hea, kui ka lapsevanem kaasa mõtleb ega pane kõiki lootusi spetsialistide peale.
Kaja märgib, et tihti lapsevanemad ei teagi kõikidest võimalustest ja tunnistab, et ega ta isegi alati kõiki nüansse ei tea. Aga õnneks on alati võimalik uurida ja küsida nõu samas valdkonnas tegutsevate kolleegide käest. Õigusseaduste osas on alati valmis aitama ja nõustama Rapla kohtumaja kohtunikud ja konsultandid, sest seaduste tõlgendamisel võib sageli olla erinevaid arusaamu.
Põlise Kaiu valla elanikuna tunneb ja teab Kaja paljusid kohalikke inimesi nii nimepidi kui ka talu nime järgi. Ta ei arva, et see kuidagi eelarvamusi tekitades tema tööd segaks. Pigem on inimesi tundes neid ka kergem aidata. Kõige raskemaks nimetab Kaja oma töös seda, kui abipaluja valetab näiteks pere sissetulekute kohta või kui abivajajale saab otsitud võimalused, aga inimene on ise ükskõikne ja jätab need kasutamata. Sellised olukorrad teevad Kaja nukraks.
Samas oskab ta olla ka konkreetne ja ennast vajaduse korral maksma panna. Seda on kogenud nii vallamajja Kaja jutule proovida tulnud alkoholilõhnadega mehed kui ka õpitud abitusega tasuta küttepuude küsijad, kellel ta soovitab pikema jututa metsas abitöödel omale küttepuud ise välja teenida. Kaja tunnistab, et eks mõni abivajaja vahel ikka solvub ka, aga samas ta teab, et kõigile meele järele olla ei saa, ega võta seda liialt südamesse. Seadustega seatakse normid ja piirid ning need on täitmiseks ka sotsiaaltööspetsialistile.
Oma töö muserdavama poolega on aga Kaja aastate jooksul õppinud toime tulema nii, et ise läbi ei põleks. Nüüd on kevad käes ja varsti paneb Kaja gladioolisibulad mulda. Enda ja teiste silmailuks. Hästi aitab laadida naiskodukaitse, mille ridadesse ta kuulub. Ja kui isu peale tuleb, võtab Kaja ka käsitöö ette. Aga ainult sellise, mille ühe jutiga valmis saab. Meeldib lahendada ristsõnu ja samuti on ta sinasõber spordiga.
„Me ei saa muuta tuule suunda, aga me saame reguleerida purjeid," võtab Kaja oma elu- ja töömoto kokku füüsik Richard Feynmani sõnadega.
