"Hoone on ka seest täielikult ümber ehitatud, vastavalt meie tootmise vajadustele," ütleb tehase tegevjuht Andres Kirstein. "Nüüd sarnaneb see sama palju kunagisele linnufarmile kui meie praegune toodang on samastatav Hackmani hästi teada pottide-pannidega.

Kõik siin hoones sees ainult kinnitab direktori sõnu. Paar meest transpordivad eset, mis rohkem meenutab pigem väikest vanni kui potti või panni.

"See suurkööki minev pann võimaldab korraga kas või tervele laevameeskonnale või sõjaväeüksusele kastet valmistada, või siis - sektoritena kuumutades - ka üheaegselt mitut erinevat rooga küpsetada," teab turundusjuht Rain Haava. Turun dusjuht peabki oma toodangust kõike teadma, kuidas muidu seda siis turustada, lihtsamalt öeldes müüa. Terves maailmas müüa.

"Oleme tõesti jõudnud nii kaugele, et 90% meie too dangust läheb ekspordiks välis riikidesse," ütleb Andres Kirstein.

Algas aga kõik natuke rohkem kui tosin aastat tagasi. Tuntud Soome köögitehnika tootja, mitmeid tehaseid omav kontsern Hackman otsustas osa tootmist Eestisse kolida.

"Alustasime siis mõningate lihtsamate esemete tootmisega, tootemudelid olid täpselt üle võetud soomlastelt. Eestis oli lihtsalt odavam toota, tööjõud oli odavam, energia oli odavam," meenutab tehase juht Andres Kirstein algust Eestis.

Aastanumbriks kirjutati siis 1999, tootmiskohaks oli üks vana Dvigateli tsehh Tallinnas Suur Sõjamäel. Tootma hakati Eestis aktsiaselts Metos nime all, see oli siis Hackmani registreeritud tütarfirma Eestis.

Tehase kolimine

Nüüd kolis tehas Suur-Sõjamäelt Loo alevikku. "Seal jäi lihtsalt kitsaks, siin pakuti aga ava raid tingimusi ja ka arenguruumi," põhjendab direktor kolimist.

"Tehas on ju kasvanud. Tänaseks on meie töös ja tootmises kõige enam muutunud ehk see, et meil pole ühtegi toodet, mis oleks kelleltki üle võetud. Kõik on siin kohapeal arendatud. Kas meie endi inseneride poolt või oleme kasutanud kontsernisisest abi. Metose toodang on originaalne. Meid eristabki teistest Eesti firmadest, kel emafirma kuskil mujal, just see, et meie ei tee allhanget. Tooted valmivad otsast lõpuni siin.

See tähendab, et sisse ostetakse - kas Soomest või Hiinast või Saksamaalt - roostevabast terasest metall-lehed, mis siis giljotiini all parajateks tükkideks lõigatakse, õige kuju antakse. Edasi painutatakse teraslehtedest juba kas pliidi või ahjuvõi pannikorpused, mis siis punktkeevitusega kokku keevitatakse. Edasi toimub isolatsiooni paigaldus ja siis juba see kõige peenem töö - elektroonika paigaldamine ja seadistamine.

Sankt Peterburgi haridusega tehnikainsener Alexandre Khorupounov seab paika köögiseadmete elektroonilise osa. Ja unistab inseneri ametist tehases.

Sankt Peterburgi haridusega tehnikainsener Alexandre Khorupounov seab paika köögiseadmete elektroonilise osa. Ja unistab inseneri ametist tehases.

Valik on üsna suur

Nii valmivad suurköökide tavaahjud ja õhuvahetusega konvektsioonahjud, nii traditsioonilised keraamilise rauaga elektripliidid, valurauaga pliidid aga ka köögitehnika viimane sõna - induktsioon pliidid.

Veel valmistatakse suur köökide nõudepesu ruumi desse roostevabast terasest seadmeid - töölaudu, konveie reid ja muud.

Kui toode valmis, kontrollitakse see enne müüki saatmist põhjalikult - pliidid ja ahjud pannakse küdema, siis testitakse veel elektrooniliselt.

"Muidu meie äris ei saa," ohkab direktor. Suurköökide seadmed töötavad teinekord 24 tundi järjest, peavad olema vastupidavad.

Kvaliteetne toodang on toonud kaasa ka edu. Merepliitide tellijateks on suured laeva tehased Venemaal ja Koreas, ka Tallinki laevad on enamuses varustatud just selle tehase köögiseadmetega.

"Üldiselt on nii, et Eestis müüme oma toodangut Metos kaubamärgi all. 40% eesti turust on meie käes," kõneleb turundusjuht Rain Haava. Metose kaubamärki kannavad Selveri suurköökide seadmed, paljude nimekate restoranide ja hotellide köökides on kasutusel just Metose tooted.

"Kui me müüme aga läbi oma emafirma kuskile Koreasse või Singapuri, siis kasutame Hackmani kaubamärki." Turundusjuht Rain Haava sõidab lähipäevil Lähis-Idasse, täpsemalt Araabia Ühend emiraatidesse uusi kliente leidma.

Paaris luksushotellis on seal juba nende seadmed, nüüd on kiiresti areneva piirkonna teisedki hotellijuhid Hackmani- Metose tehnika vastu huvi tundnud. Tuleb kohal olla. "Lattu me ei tooda, töötame ainult lepingute alustel, kinnitab turundusjuht

Praegu töötab tehases poolsada inimest. Kas tootmise laienemine nõuab rohkem töökäsi?

90% toodangust läheb ekspordiks.

"Eks oskustöölistega ole meil nagu igal pool mujalgi probleeme. Kes meile tulla tahab, peab olema vähemalt kutsekoolist saanud keevitaja või muu kutse, siin õpetame siis juba erialaseid nippe ja nõkse, spetsiifikat," ütleb direktor, kes ise on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehhanika alal ja õppinud siis veel mitmetes ülikoolides majandust.

"Meil hariduseta ei saa," kinnitab ka turundusjuht Rain Haava. "Töögi käib meil neljas keeles - eesti, vene, soome, inglise."

Need aga, kes kord Metoses tööle asunud, on siia ka jäänud. Ja toonud sugulasi-tuttvaid vaba nevatele kohtadele kaasa. Nii on kaadri voolavus väike. Kus aga Hackman koduköögi tarvis potte-panne valmistab, see jäigi saladuseks.

Loolt tulevad suurköökide seadmed.

KOMMENTAAR


Vallavanem Andrus Umboja:
"Vallale on väga tähtis, et sellise maailmamainega tootja nagu Hackman Eesti tütarfirma Metos Loo alevikku kolis. Kindlasti lisandub sellest töökohti, areneb Loo tööstuspark, tootmine seal muutub mitmekesisemaks. Vähetähtis pole ka see, millise suunitlusega firma tuleb. Et meie tehnopark on üsna asula keskel ja kogu transport peab sinna jõudma läbi aleviku, siis on tähtis, et tootmine oleks töö- ja teadus-, mitte materjalimahukas. Ja Metos seda just ongi. Uus väärtus luuakse kohapeal.
Ise tunnen ma Hackmanit küll paremini pottide-pannide kaudu, aga tehast lähiajal külastades teen endale selgeks ka suurköökide saladused.