Suurvalla arhitekt ringsõidul: maja peab ümbritsevaga harmoonias olema
Kutsus kaasa ka ajakirjaniku, et mõtteid jagada. Tee viis esmalt Rannamõisa miljööväärtuslikku piirkonda ehk pangapealsele. Valdavalt hoonestati see miljoni dollari vaatega tiheasustusala kõrgete mändide alla väljavalitute poolt juba nõukogude ajal, möödunud sajandi 70ndail, nüüdseks on need hooned suuremaks ja uhkemaks kasvanud. Mõni kohe päris suureks saanud.
Aivi Kukke: "Inimesed tahavad siin privaatselt metsa sees elada. Muidugi lummab ka vaade merele. Et kinnistud on väga väikesed, hooneid aga tahetakse mahult suuri, tekib omanikel vahetevahel vallavalitsusega arhitektuuri osas erimeelsusi. Neljalapselisel perel, kellel on mitu autot, mina siia elama-ehitama ei soovitaks tulla. Siia lubame püstitada vaid ühekorruselisi hooneid katusekorrusega."
Loodust tuleb arhitektuuriga väärtustada, mitte rikkuda, rõhutab arhitekt. Siin ei lubata majadele ka piirdeid ega aedu - ikka looduse kui terviku huvides.
Oma aja sümbol
Metsast välja keerates jõuame Ilmandu merepoolsesse külla Kadaka teele. Siinsed tornide ja võlvidega keeruka arhitektuuriga ruumikad majad meenutavad lausa minikatedraale. Aga arhitekt suhtub külla vastupidiselt ootustele täiesti rahulikult.
Aivi Kukke: "Siin külas on saavutatud harmoonia - majad on ühes stiilis. Suurustlevad, uhked. Aga ansamblina on nad tervik. Nad on ühe ajastu, mil naaber pidi naabrist tingimata kangem olema, sümbol."
Et aga piirkond on jätkuvalt atraktiivne, käib ka ehitustegevus seal edasi. Aga nüüdseid maju enam nii ei ehitata. Majad on madalamad, ökonoomsemad, kaalutletumalt ehitatud. Valdavalt funkstiilis.
"Vähe on arhitekte, kes käivad minu kui valla arhitekti juures vastuvõtul arutlemas võimaluste ja teisalt tellija soovide ja tahtmiste üle. Tavaliselt, kui arhitekt tuleb, on tal juba olemas oma ainuõige visioon, idee fixe. Teda ei häiri, kui projekteeritud hoone ümbruskonnaga ei haaku. Tema jaoks on kõik varasemalt tehtu ebaoluline, nn suurt plaani pole vaja käsitleda. Tema loob nüüd arhitektuurselt ainuõige punktobjekti sellesse piirkonda. Tegelikult tahab nii mõtlev arhitekt luua monumenti iseendale." Nii mõtiskleb Aivi Kukke.
Temale sümpatiseerivad tellijad, kes koos oma arhitektiga tulevad ja arutavad läbi, kuidas projekteerida, et uus hoone ka ümbruskonnaga ansamblisse sulanduks, täiendaks ja väärtustaks seda.
Aivi Kukke on rahul Adra küla püramiidide kompleksiga. "Mina nende inimeste elustiili ei tea, aga arhitektuurselt on see külaosa ühtne kompleks, huvitav ja vaheldust pakkuv tervik."
Suvilate uus elu
Aivi Kukke ise on töötanud loovarhitektina üle 20 aasta, projekteerinud peale eramajade ka suuri hotelle Tallinna, Tartu vangla, kortermaju, vanadekodu, kasiinosid, kiriku mormoonidele ja palju muud. Nii et ehitusi ja kogemusi jagub seinast seina.
Tee viib mäest alla vanasse Mäeranna suvilakooperatiivi Muraste kandis. Ja Aivi Kukke avab siinse ebakõla põhiolemuse - kunagi jagati inimestele pisikesi maalapikesi aiamajade ehitamiseks. Siis pandi generaalplaanidega paika tüüpsuvilate paiknemine ja rütm ning rajoonid said pea kõik ühte nägu. See moodustas rahuliku harmoonilise keskkonna.
Nüüd on need majad enamikus oma aja ära elanud, ehitatakse samale krundile uusi. Ja tunduvalt suuremaid, kaasaegsemaid.
Need ei lähe kokku aga pisikeste kruntidega. Kokku tekib ebakõla vana ja uue vahel. Inimesed peaksid arvestama ikka olemasolevaga ja vastavalt sellele ehitama. Oleks neil endil hea ja ka naabreil parem. Harku vallas on selliseid suvilapiirkondi väga palju. Ümberehitustest tulenevalt on ka probleeme tekkinud väga palju. Ehitatakse palju ilma ehitusloata - minu maa ja minu maja, teen mis ise tahan.
"Aga nii see siiski pole," ütleb Aivi Kukke väga tõsiselt. "Sest ka näiteks tuleohutusnormid on tänapäeval hoopis karmimad kui 30 aastat tagasi. Neid tuleb arvestada." Ka teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalve täna väga tõhusat ja tõsist tööd. On juhtumeid, kus tuleb otsus lammutamiseks - ei olnud ehitusluba. Näiteks tuli lammutada elamu ülemine korrus.
Pole omavahel sõbrad
Jõuame Murastesse, uusasumi piirkonda. Võiks arvata, et siin teeb arhitekt Aivi Kukke suu lahti ainult kiituseks - ikkagi suured krundid, viimastel aastatel ehitatud... Aga arhitekt ei kiirusta kiitusega.
"Ansambleid on vähe, arhitektuur nõrk," ütleb ta. "Terviklikke keskkondi on vähe. Seal on puitkatus, siis viilkatus, edasi kelpkatus, vaateväljas veel lamekatus. Need ei ole aga omavahel sõbrad," ütleb ta. "Aga tähtsam on, et inimesed, naabrid omavahel läbi saaksid," naerab ta siis.
Küllap on kogenud arhitektil selleski õigus.
Keerame tagasi Tabasalu poole. Rannamõisas olevad kortermajad on väga hästi, terviklikult planeeritud, on keskkonnaga harmoonias. Säilinud kõrghaljastus loob alati rahuliku tunde, on arhitekti kogemus.
"Aga rohkem peaks vallas olema terviklikke harmoonilisi hoonete ansambleid, veel parem, kui projekteeritaks energiasäästlikke lahendusi" ütleb arhitekt.
Ehitamise aeg hakkab jälle peale. Ehk saab seekord harmooniliselmalt looduse ja naabritega, ei lähe kiirustamiseks nagu eelmise buumi aegu, loodab arhitekt Aivi Kukke.
Siis on ka inimene iseendaga harmoonias.
