Rajamasin avardab tunduvalt ka raja hooldamise võimalusi.

Näiteks polnud pärast esimest sula praktiliselt võimalik enam Järvakandis suusatada, sest rada oli jääs ja Buran ei suuda seda jääd lõhkuda, et rada jälle sõidetavaks teha. Rajatraktor aga freesis ebatasase jäise kihi, segas lumega ja silus ühtlaselt, muutes nii raja taas kasutamiskõlblikuks.

M. Matsoni sõnul on nüüd rada võimalik ette valmistada tasemel, nagu seda tehakse näiteks suurvõistlustel (seda küll piisava lumehulga korral). Selleks peab aga ettevalmistusi tegema juba kevadel ja raja tasandamine tuleb lõpetada enne külmade saabumist sügisel.

Uus masin on võimeline enamiku vajalikest töödest ära tegema - siiani sellised võimalused meil puudusid ja neid töid tegid vabatahtlikud terviserajasõbrad Margus Sepa eestvedamisel vastavalt oma võimalustele.

Vähetähtsaks ei pea M. Matson ka sõidukipiloodi töökeskkonda: „Kui Buraniga radu sai tehtud, siis pärast mõnetunnist sõitu olid kõik kondid kanged, olid läbi külmunud ja suusatama enam minna ei suutnud, siis selle masinaga on võimalik radu hooldada, istudes soojas kabiinis!"

Paralleelselt masina tundmaõppimisega tegeletakse ka selle täiendamisega, et raja hooldust veelgi lihtsustada.

Lisaks rajatöödele on masinat võimalik kasutada ka muul otstarbel - lume koristus (ainult abiks, kui ka tormised ilmad) ja see on võimeline liikuma ka pehmel/ soisel pinnasel - mõni päästesündmus, maastikupõleng, kannatanu/marjulise transport rabast.