Leppneeme purjespordikooli avamise päeval pani treener Rein Ottoson uusi õpilasi oma kooli kirja
FOTO: Viimsi Teataja
Rein Ottosoni suur unistus täitus 6. juunil, kui valla kultuuri- ja spordiameti juhataja Ott Kask talle Leppneeme sadamas uue purjespordikooli hoone võtme ulatas. Toona ütles Kask, et majale annavad sisu Eesti parim purjetamistreener Rein Ottoson ja tema purjespordikool.
Nüüd, kus purjetamishooaeg on lõppenud, ütleb Ottoson, et on majaga väga rahul.
Pidulikul avamispäeval sai ta kohe kahe rühma jagu lapsi nimekirja, kellest kokku lõpetas purjetamishooaja 8 tüdrukut ja 11 poissi. Puhusid soodsad tuuled
Suvi oli ilus, ilmad olid head, puhusid enamasti lääne- või loodetuuled, mis soosisid Leppneemes purjetamist. Vaid põhjatuul toob seal sadamasse suure laine, mis võib takistada purjekaga avamerele minekut. Suvel oli ainult üks ja sügisel kaks veetrenni päeva, mis läksid põhjatuule nahka. Trenni tehti kaks korda nädalas kolm tundi korraga.
Kes ei puudunud kordagi, sai 96 tundi trenni teha, enamasti kahekesi paadis olles. Kokku oli väljas kuus paati. Septembrikuus sõitsid osavamad sadamast välja vastutuult merele ja tegid seal ringe. "Lapsed sõidavad ilusti. Septembri lõpuks sai enamus juba hakkama," kiidab Ottoson, kes esimest korda avamerel algõpetust andis.
"Meisse ja meie kooli suhtutakse sadamas väga hästi, eriti abivalmid on olnud Prangli liini laevamehed. Laevaliiklus meid ei sega, annab pigem kindlustunnet," räägib Ottoson ning rõhutab kohaliku rahva heatahtlikkust ja sõbralikkust.
Leppneemes ehitatakse muulikaitset, mis hakkab kaitsma sadamat põhjatuulte eest. Kui sadam saab korda ja ilmuvad jahid ning kaatrid, hakkab kindlasti ka rohkem liikumist olema. "Aga meile pole seegi probleem," ütleb treener, kes peab tähtsaks, et suvega sai tõestatud: seal on võimalik harjutada.
Leppneemes on meri väga ilus, aga siin on raskem vastu tuult minna kui Pirital, kus jõe kaldad on nagu kaitseks kahel pool. Nii et jõel on lihtsam kui merel siksakke sõita. Kes merel hakkama saab, on treeneri silmis väga tublid. Teisalt on Leppneeme väärtuseks vähene liiklus, mistõttu piisab ühest treenerist.
Tulevikus näeb Ottoson Leppneemet ka paigana, kus saab korraldada vabariigi tähtsusega võistlusi. Kohalikud võistlused on plaanis juba järgmisel suvel. Ainult üks oht on: need, kes Leppneemes alustavad, ei tahagi enam mujal harjutada.
Valla poolt on koolil ilus maja, kus on õppeklass, ja merekonteiner, kus paadid ja paadivarustus ning slipid. Viimsist on Ottosoni käe all õppimas 42 alla 19aastast n-ö pearahalast, lisaks kümmekond noort, kes üle 19 ja pearaha saajate seast juba välja kasvanud. Tänu Leppneeme purjespordikoolile on Viimsis purjetavate laste arv suurenemas, samas on võimalus mõlemal pool: Pirita omadel harjutada ka Leppneemes ja vastupidi. Soov sai täidetud
Tänavu kevadeni polnud Viimsis purjetatud, võib-olla Kelvingis vaid mõni, aga Optimistiga küll mitte. "Hea, et see soov sai ellu viidud," on Ottoson rahul. Järgmise aasta 1. juunil tahab ta juba avada uutest huvilistest uue grupi ja loomulikult jätkata nendega, kes nüüd kuival maal talv läbi trenni teevad ja teooriat omandavad.
Neil on üks suvi seljataga, purjetamise raskused ja mõnud teada. "Mida rohkem nad õpivad, seda kõvema tuulega merele saavad," ütleb treener. Talvel tehakse trenni esmaspäeviti Randvere Kooli võimlas, teisipäeviti Viimsi Kooli ujulas, neljapäeviti on Randvere Koolis teooriatunnid. Koormus kasvab vastavalt eale. 1. mail minnakse sadamasse tagasi.
Kui lapsi tuleb purjetama rohkem, jääb õppeklass sadamas asuvas purjespordikooli hoones väikseks. Lahendust näeb treener lihtsates ehitussoojakutes, mida saab kasutada kevadest sügiseni. Nende ülalpidamine pole kallis ja neid saab ka rentida. Siiani on vald kooli aidanud, treener loodab, et ka erasponsorid ja ärimehed tulevad appi, kui kool ruumikitsikkusse jääb. Praegu käib Ottosoni koolis purjetamist õppimas ligi sadakond last Piritalt ja Viimsist. Kui igal aastal lisandub kümme last, on järjepidevus märgatav.
Oma praeguse silmapaistvaima õpilase Karl-Martin Rammoga sõidab Ottoson 6. novembril Omaani MMile ning jaanuaris Miamisse harjutama ja võistlema. Teine tippõpilane Lauri Väinsalu teeb veetrenni Kreekas ja suundub seejärel samuti Miamisse. Nemad valmistuvad hoolega järgmiseks suveks nagu ka Kätlin Tammiste ja Anna-Maria Sepp, kes jõulu- ja märtsivaheajal lähevad harjutama Hispaaniasse.
Need neli Ottosoni kooli kasvandikku püüavad järgmisel aastal täita olümpia valiknormid. Rahvusvahelise purjetamisliidu maailma edetabelis olid tema kooli noored purjetajad Anne-Mari Luik septembris 58., Kristjan Raus 315. ja Annegret Unnus 393. kohal.
Ottoson on ikka rõhutanud hariduse tähtsust spordi kõrval. Karl-Martin Rammo ja Lauri Väinsalu on lõpetanud Tallinna Ülikooli, Viimsi Kooli purjetajad noormehed läksid edasi kõrgkooli, samuti treeneri abiline Mark-Andres Rebane. Ottoson kiidab oma head noort treenerit Raivo Randmäed, kel on Tallinna Ülikoolist nii bakalaureuse- kui magistrikraad käes.
Ottoson näeb oma tulevikku sooviga treenida Karl-Martinit maailma tipptasemele ja jätkata ka Leppneemes. Karl-Martin Rammo oli 21. oktoobri seisuga maailma jooksvas edetabelis 10. kohal, Lauri Väinsalu 8. kohal, vahepeal olid mõlemad kuuendad.
"Kõige kõrgem tulemus sel aastal oli Karl-Martini seitsmes koht Laser klassis EMi lahtistel võistlustel, kus osales 34 riiki, ka mujalt, mitte ainult Euroopast. Ka Lauri Väinsalu 21. koht sel aastal EMil ja 17. koht Tallinnas maailmameistrivõistlustel oli tubli tulemus," on treener rahul.