Sven Hõbemägi: edukas ühistöö toob kasu tervele maakonnale
Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus pakub aga logopeedilist, eripedagoogilist, sotsiaalpedagoogilist ning psühholoogilist nõustamisteenust hariduslike ja arenguliste erivajadustega lastele, nende vanematele, haridusasutuste töötajatele ning kohalike omavalitsustele. Nõustamisi oli 2013 aastal üle 500, mis näitab selle asutuse ja nende poolt pakutavate teenuste suurt vajadust. Kuigi alates 2014 aasta septembrist koondatakse riigi poolt loodavatesse uutesse maakondlikesse keskustesse peale õppenõustamise ka karjäärinõustamine ning maakondlikud nõustamiskomisjonid, siis on see kindlasti hea lahendus, kuid kuidas see realiseerub ning kas teenuseid saadakse sealt edaspidi tasuta või tasulisena, seda kahjuks ei tea. Aeg annab arutust ja loodame, et sellega ei kannata meie tulevik-nõustamist vajavad lapsed, seda enam, et lisarahastust tugispetsialistide palkamiseks kohalikud omavalitsused riigilt ilmselt ei saa.
Turismi valdkonna oleme aga katnud SA Põhja-Eesti Turismi tegevuse toetamisega, mis aitab maakonda läbi turismiprojektide reklaamida nii Eestis kui ka väljaspool. Need asutused on ühed olulisemad, mille ühine asutamine, toetamine ja tegevustes osalemine liidu poolt on olnud meie prioriteediks juba pikka aega, just sellepärast, et kasusaajate sihtrühm on äärmiselt lai. VIROL on alates lõppevast aastast maakondlik partner ka Haridus-ja teadusministeeriumile, mille tulemusena toetasime maakonna õpilasürituste läbiviimist, õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevusi ning aineolümpiaade. 2014.aastal on teada ka see, et rahalisi vahendeid eraldatakse juurde ka lasteaiaõpetajate täiendkoolitusteks. See, et saame seda valdkonda toetada on meile äärmiselt oluline, sest meie maakonna hariduse tase on olnud väga kõrge, pidades silmas just õpitulemusi ning üleriiklikel aineolümpiaadel osalemist. Meil on ka tugevad maakoolid kes annavad tulemuste poolest „silmad ette" ka Tallinna ja Tartu eliitkoolidele. Kas aga riik ka nende püsimajäämist soosib, seda näitab tulevik, sest uus rahastamismudel on tekitanud palju küsimusi ja segadust. Sellel aastal sai omavalitsuste vahel kokkulepitud, et hakatakse toetama läbi Lääne-Viru Spordiliidu ka maakonna koolisporti. Olen seisukohal, et noorte sportlaste ja noorte spordialaste tegevuste toetamine on nende tulevikku arvestades võtmetähtsusega. Kokku finantseerisime 2013.aastal haridusvaldkonda üle 70 tuhande euro ning maakondlikesse ühistegevustesse üle 25 tuhande euro s.h tegevustoetusi anti traditsiooniliselt Virumaa Poistekoorile, Virumaa tütarlaste koorile, Lääne-Viru suurte perede ühendusele, Lääne-Viru pensionäride ühingule jpt. Kuid liidu eesmärgiks ei ole pelgalt raha jagamine, vaid lõppenud aasta sisse mahtus ka maakonna kultuurivaldkonna edendamine, milledest võiks välja tuua lisaks erinevate maakondlike kultuuriürituste korraldamisele, ka maakonna kultuuri-ja suurürituste kalendri koostamine ja levitamine, kui ka poiss-solistide ja laulukarusselli piirkonnavoorude läbiviimine maakonnas. Lõppeval aastal tehti ka erinevaid ettepanekuid ministeeriumitele nt. omapoolseid ettepanekud tegime transpordi arengukavasse jne. Samuti korraldati erinevaid koolitusi ja seminare kohalike omavalitsuste ametnikele. Aasta 2014 on laulu-ja tantsupeo aasta ning toimuvad nii Virumaa laulupäev Rakveres, kui ka üld laulu-ja tantsupidu Tallinnas. VIROL on võtnud endale kohustuse neid mõlemat kureerida. Meie maakonnast on üleriigilisele peole registreerunud 130 kollektiivi üle 2500 osalejaga.
Oleme edukalt korraldanud ka erivajadustega lastele transporti Tartusse, mille eesmärgiks on tulla vastu kõne-ja kuulmispuudega laste vanematele, et aidata neid transporditeenuse osutamisel vastavasse erikooli, 2013 aastal saime aidata selle teenuse osutamisega 36 last. Projektidest võib lõppeval aastal välja tuua ka mitmed Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektid, mis eelkõige olid suunatud keskkonnateadlikkuse kasvatamisele õpilastes nt. maakonna 3. klasside õuesõppeprojekt, kus osales üle 600 õpilase, gümnaasiumi õpilastele suunatud uurimusliku õppe programm, kus osaleb üle 300 maakonna gümnasisti jne.
2013 aastal otsustasime liidu tasandile, ka ühe suurema projekti algatada. Nimelt saab 2015 aasta alguses LVAK-i koordineerimisel teoks Lääne-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava jalg- ja jalgrattateede teemaplaneering, mille üheks eesmärgiks on kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide kavandamine ning liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine maakonnas, soovime, et tulevikus oleks terve maakond kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja et neid saaksid kasutada nii liikumisharrastajad kui ka need kes auto või ühistranspordi asemele kas siis jalgsi või rattaga ohutult tööle, koju või kooli saaksid minna. Jalg-ja jalgrattateede rajamiseks annab eelduse ka see, et keskkonnasäästlik transport on ka Euroopa Liidu üheks uue rahastamisperioodi prioriteediks. Traditsiooniliselt korraldati haridusvaldkonnas veel aineolümpiaadidel käinud õpilaste ja nende juhendajate tänuüritust nn. ainetundjate aupäeva ning iga aastast uut kooliaastat sissejuhatavat haridusseminari „Lääne-Viru hariduse päeva", kus peaettekandega „Haridus tulevikus" esines Kristjan Port ning seal osales üle 250 maakonna haridusvaldkonnaga seotud inimese.
Nende ürituste raames tunnustas VIROL nii vastseid pedagooge, kes meie maakonda tööle asusid kui ka uusi haridusasutuste juhte.
Samuti korraldati koos maakonnalehe Virumaa Teatajaga juba kümnes „Lääne-Viru Aasta tegu" konkurss ning koos Lääne-Viru maavalitsuse ning Kultuurkapitaliga anti välja järjekordne maakonna „Kultuuripärl" preemia.
Tublimaid maakonna kodukaunistajaid sai aga tunnustatud konkursi „Lääne-Virumaa Kaunis kodu" raames Veneveres, mis näitas veelkord, et meil on palju neid, kes oma kätega midagi tahavad ära teha ning läbi selle muudavad nad peale oma kodu ka konkreetse paikkonna kaunimaks, mis omakorda annab lisandväärtuse kogu meie maakonnale.
Heaks näiteks ülepiirilisest koostööst naaber- maakonnaga on aga kindlasti Virumaa Kirjandusauhinna väljaandmine, mida antakse välja koos Ida-Viru Omavalitsuste Liiduga ning mis sai teoks juba 25 aastat ja lõppenud aastal pälvis tunnustuse Mihkel Mutt teose „Kooparahvas läheb ajalukku eest". 25 aastapäeva puhuks korraldati ka auhinnale logo ja eksliibrise konkurss, mille võitis Rakvere linnakunstnik Teet Suur. Logo hakkab ehtima kõiki 25 aasta jooksul selle preemiaga pärjatud raamatuid meie maakonna raamatukogudes.
Tänan siinkohal kõiki koostööpartnereid ja kohalikke omavalitsusi, tänu kellele oleme suutnud arendada maakonda ja loonud lisandväärtusi meie maakonna inimestele.
Edukat uut koostöö aastat!
Sven Hõbemäg
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
tegevdirektor
