Ta armastas metsa

Lahkus Ants Arukuusk, MEES, kes oli äärmiselt kiin­dunud metsakuivendusse. Sündis ja lapsepõlve veetis Ants väikeses Vikipalu külas, mis asus suure metsamasiivi äärel. Juba siis oli tal võimalik tunda, kui suur vahe on kuival pinnasel kasvanud ja liigniiskuses vire­leval metsal. (Sama metsamas­siiv sai aastatel 1975 - 84 EPT poolt ära kuivendatud, kaevati kümneid kilomeetreid kraave, ehitati korralikud metsateed, rajati suurepärane tehisjärv).

Seega oli Antsu edaspidise elu­tee suund otsustatud ja peale Tallinnas lõpetatud keskkoo­li viis haridustee teda EPA-sse metsakuivendust studeerima. Peale kõrgkooli kiitusega lõpe­tamist oli tal valida, kas jätkata samas teadustööd või tulla tööle Tamsalu Masin - Metsakuiven­dusjaama (hiljem Tamsalu EPT). Meie õnneks valis Ants Tamsalu. Tööd alustas ta siin 1. augus­til 1956 a. Seega töötas ta ühes ettevõttes ligi 55 aastat! Alus­tas ta insener - melioraatorina, hiljem töötas jaoskonnajuhata­ja, maaparanduse peainseneri, peainseneri ja alates 1986. a ke­vadest Tamsalu EPT juhatajana. Antsul olid tihedad töised kon­taktid Matsamajanduse mi­nisteeriumi ja metsamajandite töötajatega, samuti projekteeri­jatega, kellega koos käidi tihti objektidel, kavandati uuendusi.Juba 1970- ndatel aaastatel haka­ti rääkima metsamaade paran­damisest - koos kuivendusega rajati teed ja sillad, kaldakind­lustused, veehoidlad, drenaaz.Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991 a augustis sai aga metsade kuivendamine ja parandamine tuntava tagasilöögi - riigil pol­nud nende tööde tegemiseks ei raha ega vahendeid. Uusi kuiven­dussüsteeme loomulikult rajada ei olnud võimalik, kuid vanade süsteemide jooksev - ja kapitaal­remont pidi ikka toimuma. Selle­le Ants tähelepanu pööraski, kir­jutades artikleid, kirjutades teat­mematerjale, korraldades konve­rentse, kusjuures viimane suu­rem neist toimus 2010 a sügisel. Antsul oli elus kaks hobi - oma tööd metsakuivenduses võt­tis ta samuti hobina. Ja teine oli sport. Koolipõlves harras­tas ta kergejõustikku, suusata­mist, jalgratast jt. Teivashüp­pel saadud raske seljatrauma tõmbas tegevspordile kriipsu. Aasrtaid oli ta EPA Spordiklu­bi esimeheks. 1955 - 56 a al­gas Tamsalu spordielus tõus. Võrkpallurid võitsid mitmeid vabariigi tähtsamad turniirid. Antsule oli see määrav - Tam­salus armastatakse sporti ja seal vajatakse tema kogemusi. Tema teene oli, et aastatega sai Tamsalu EPT väikesest kehakul­tuurikollektiivist võimas Tamsalu EPT Spordiklubi, mille ridadesse kuulus ligi 90 % töötajatest, seal­hulgas 32 meistersportlast ning mille liikmed võitsid auhinnalisi kohti nii Eestis kui NSV Liidus. Ja muidugi oli Antsu suurim teene Tamsalu rahvale see, et 10. märtsil 1987 a maha põlenud EPT võimla asemele projektee­ris ja ehitas ta oma ametikoha­ga riskides maaparanduselao nime all kaasaegse spordihoo­ne koos kõrvalruumidega, mis avati 1991 a novembri lõpus. Oma tulevase abikaasaga tut­vus Ants EPT esimeses kuur - võimlas - Aili oli tol ajal et­tevõtte esinumber nii laskmi­ses kui suusatamises ja mõle­mad käisid lasketreeningutel. Lõpetuseks. Ants Arukuusk on teinud väga palju head nii Tam­salu EPT - le, Tamsalu linnle - val­lale, MSÜ „JÕUD" -le ja RMK - le.Ants Arukuusele on omistatud aunimetus „ Eesti teeneline inse­ner", ja ta on Tamsalu aukodanik. Aga temast ei jäänud Tamsalusse järgi mingit märki, sest põrm sän­gitati Otepääle vanemate kõrvale.Seepärast ülaltähendatud orga­nisatsioonide esindajad peaksid tulema kokku ja arvestades oma rahalist suutlikkust arutama või­malust Ants Arukuuse mälestuse jäädvustamiseks. Sobiks kas mä­lestuskivi või bareljeef, mis leiaks oma koha Spordikompleksis.

Ants väärib seda !!!

Tamsalu EPT tööveteranide nimel

Sergei Kurotškin
30 aastat Antsu ülemus
10 aastat Antsu alluv